Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes. Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust. Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme. Selle aja väljapaistvaimaks poola maalikunstnikuks oli Piotr Michalowski (1800-1855), kes kauemat aega viibis Prantsusmaal. Tema eelistatuimaks teemaks oli hobune kui loodusjõu, relvakuulsuse ja alistatud Poola võrdkuju. Ta oskas oma nägemusi teha tajutavaiks ja veenvaiks. Kuldne toon ja heledus varjundite mäng andisid tema maalidele harmoonilise ühtsuse ja hingestasid kõike kujutatud stseene. Venemaal oli romantism absolutismi ja pärisorjuse vastu suunatud vabadusvõitluse väljenduseks kunstis. Ent reaktsiooni ja igasuguse revolutsioonilise tegevuse keelu ajastul sai see püüdlus tugevat mõju avaldada ainult kunstis. Caspar David Friedrich Piotr Michalowski
Saksamaal oli nii tugevalt välja kujunenud ja pärast saksa vabastusliikumise mahasurumist veelgi süvenes. Inglise maastikumaali järsu tõusu aluseks olid nõndanimetatud inglise parkide levimine ja kasvav arusaamine vaba looduse ilust. Ka teistes Euroopa maades oli romantismil oma erilaadne ilme. Selle aja väljapaistvaimaks poola maalikunstnikuks oli Piotr Michalowski (1800-1855), kes kauemat aega viibis Prantsusmaal. Tema eelistatuimaks teemaks oli hobune kui loodusjõu, relvakuulsuse ja alistatud Poola võrdkuju. Ta oskas oma nägemusi teha tajutavaiks ja veenvaiks. Kuldne toon ja heledus varjundite mäng andisid tema maalidele harmoonilise ühtsuse ja hingestasid kõike kujutatud stseene. Venemaal oli romantism absolutismi ja pärisorjuse vastu suunatud vabadusvõitluse väljenduseks kunstis. Ent reaktsiooni ja igasuguse revolutsioonilise tegevuse keelu ajastul sai see püüdlus tugevat mõju avaldada ainult kunstis.
kõige paremini üle elanud. Vaimse alusega olid aga kehvad lood. Õhtumaine kultuurimaastik oli Rooma riigi hävinguga metsistunud. Itaalias, läänegootide Hispaanias ja isegi prantsusmaal oli koolitus ja koolitatus praktiliselt välja surnud. Ajavahemikul 600 kuni 770 ei kerkinud esile peaaegu ühtegi esileküündivamat kodumaist literaati. Meie tänasest vaatevinklist vaadatuna on õukonnakooli rajamine Karli kõige isikupärasem tegu. See varjutab tema relvakuulsuse, tema hiilgavad võidud ja isegi ta riigiehituslikud saavutused. Sõjakäikude kõrval leidis Karl aega koondada vaimuinimesi. Kuna Frangi riigi tuumikmaades endis ei olnud võimalik mingist vaimuelust rääkida, siis ammutas ta vaimuvalgust ja haridust kogu ülejäänud Euroopast. Eriti tugevasti vormis teda Itaalia. Wolfgang Braunfels märgib tabavalt: ,,Viis korda käis Karl Itaalias ja iga kord pöördus ta tagasi