,,Teataja" haritlased nõudsid kodanikuõigusi, omavalitsuse-kooli-kiriku ja kohtureforme, mis annaksid avaramad tegutsemisvõimalused. ,,Teatajat" kasutasid üleskutsete avaldamiseks eest sotsiaaldemokraadid, nii et Päts muutus võimude silmis revolutsioonilise liikumise juhiks. 16. oktoobri veretöö. Raudteelaste streigiga ühinesid Tallinna töölised, vabrikud seiskusid, ärid suleti, katkestati õppetöö, ametiasutused lõpetasid tegevuse. Sissemurdmiste laine Tallinna relvakauplustesse, rüüstati ka viinapoode. Tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule ja peeti koosolekuid. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Uuel turul leidis aset suur rahvakoosolek. Kuberner küll ei keelanud miitingut, aga kohaleilmunud sõjaväeüksus avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, vigastatuid üle 200. 17. oktoobri manifest
Raudteelaste ja töölistega ühinesid mitmesugused ametnikud. Osaleda võis ca 2 000 000 streikijat. Peamised nõuded olid: 1) parlamendi kokkukutsumine 2) põhiliste kodanikuõiguste andmine rahvale. Eestisse jõudis streik kõigepealt Tlna, 14.10. paljud Tlna tööstusev-d katkestasid töö, algas streik, nendega ühinesid ka teiste elualade esindajad. Tavapärane linnaelu jäi praktiliselt seisma. Peeti miitinguid. Ööl vastu 15ndat murdsid streikijad sisse Tlna relvakauplustesse, relvastusid, seejärel hakati üle võtma Tlna kõrtse. Muuhulgas põletati maha kesklinnas asunud saksa teatrihoone (Draamateatri kohal). Politsei ja sõjavägi olid täiesti jõuetud. Tlna karnison oli just oktoobri alguses suures osas viidud Peterburgi. Kubermagu võimude korraldusel tõmmati sõjavägi ja politsei linnast üldse välja, relvastatud jõud jäeti ainult Toompeale. 15.10 hommikul tulid ülelinnalisele
annaabi.ee 
