Bulgaariasse sadamalinna laevale nimega ,,Balkan Star" järgi, hiljem selgus, et laev oli varem juba rajalt maha võetud, relvaveo kahtlustega. Meremeeste sõnul siis sõideti edasi Türki, kus laev laeti täis rohelisi kaste, mille sisuks oligi lõhkeaine. 2006. aasta alguses külastas laev korduvalt Liibüat ja edaspidiselt peamine marsuut oli Tuneesia ja Liibüa vahel, kus transporditi lõhkeaineid. Kui mõni eesti firma on otsustanud Liibüaga relvakaubandust arendama hakkata, käib asi kohe kindlasti nö. eetika reeglite vastu. Võib öelda et kõik oli juriidiselt korras, ning meeste tegemised ei olnud illegaalsed, siiski, meeste tegu polnud kohe kindlasti eetiline. Kas puhas ahnus paneb mehed nii käituma? Vitsut tunnistas intervjuus, et tema palk on kõvasti üle keskmise, ja väitis et elab oma perega väga hästi, aga ikkagi Vitsut tundis et, sellest jääb puudu. Kas Eesti poliitiku jaoks tähendab üldse sõna ,,eetika" midagi
nõrgenemas ning hakkab hävima. Selle põhjusteks olid nii majanduskriis kui ka sise-ja välispoliitilised probleemid. Majandusprobleemid said alguse 1970ndatel aastatel süvenenud stagnatsiooni tagajärjel. Suuremat rõhku pandi sõjatööstusele ja majandusliku efektiivsuse poolest võis liitu võrrelda juba arenguriigiga. Majanduslanguse põhjuseks on kindlasti ka USA majandussõda. Reagan takistas NSV Liidu uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, surus alla naftahindu, vähendas relvakaubandust ja üritas piirata kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSV Liitu. Kõik see mõjutas oluliselt NSV Liidu ning sotsialismileeri majandust ja viis selle 1980. aastate keskpaigas panktrotti. 1985. aastal tuli NSV Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riigis tegema ümberkorraldusi, lootes vabaneda riiki piiravast madalseisust. Perestroika, mida ta viis läbi kommunistliku partei juhtimisel, kujutas endas avalikustamist, kus toodi välja kõik ajaloo ,,valged laigud"
peamiseks ülesandeks oli tagada maailmarahu. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon ning see loodi pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi tulemusel. Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid selle peamisteks eesmärkideks sõja ennetamine ja rahvusvaheliste tülide lahendamine läbirääkimiste teel. Põhikirjas käsitleti ka töötingimusi, põliselanike õiglast kohtlemist, inim- ja narkokaubandust, relvakaubandust, sõjavange ja ülemaailmset tervisehoidu. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ning see jõustus 10. jaanuaril 1920. Organisatsiooni maksimaalne saavutatud suurus oli 58 liiget. Liidul puudusid relvajõud. Vastuvõetud otsuste kehtestamisel ja sõjalise abi osutamisel sõltus organisatsioon suurriikidest, kes näitasid aga sageli oma kohustuste suhtes vastumeelsust. Esimesed riigid lahkusid liidust juba 1920. aastate keskel, 1930. aastatel astusid või heideti välja mitmed
annaabi.ee 
