Miks eestlastel ei olnud võimalik Muistset Vabadussõda võita ning miks nad ei võinuks seda võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleks võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem relvastus, eestlastel oleks olnud ühtne suur juht ja eestlaste sõjategevus oleks olnud rohkem orienteeritud. Ristisõdijatel oli, aga hea sõjaline varustus ja relvastus ning üldse neid oli kordades rohkem kui eestlasi. Ristisõdijatel olid head relvakasutamisoskused, neil olid olemas kiviheitemasinad, müürilõhkujad, ambud ja mõõgad olid kordades paremini sepistatud kui eestlastel. Lisaks sellele ei olnud eestlased suureks sõjaks valmis ega valmistunud, nad olid end varustanud relvadega väikesteks sõjakäikudeks. Eestlased oleks võinud Vabadussõja võita kui neil oleks olemas olnud parem sõjariietus, kui nad oleks saanud mingisuguse väljaõppe sõdimisel ja kui nende võitlemise oskused oleksid paremad olnud
ülemaalise vastuhaku, mille tulemusel sai Eestimaa, välja arvatud Tallinn, mõneks ajaks vabaks. Ka venelaste abiga ei suudetud Tallinna vallutada. Kahjuks võtsid veel samal aastal sakslased ja taanlased järk-järgult Mandri-Eesti tagasi. Tartu alistus mandril viimasena. Kõige viimastena alistusid saarlased 1227. aastal. Seda loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks. (Mäesalu, A, 1997). Miks muistsete eestlaste võitlust ei krooninud edu? Eestlastel puudus pidev eriväljaõpe, relvakasutamisoskused anti edasi isalt pojale, vilunumalt oskamatumale. Puudu jäi kõrgema taseme juhtimisest ja distsipliinist. Saksa sõdalased olid seevastu elukutselised, hea väljaõppe, distsipliini, relvastuse ning turvistega. Eestlaste eelis oli arvuline ülekaal ja kohalike olude parem tundmine. Eestlaste relvadeks olid taprid, sõjanuiad, viske- ja torkeodad ning vibud. Hiljem, juba vabadusvõitluse käigus õpiti tundma ambu ja kiviheitemasinat.
annaabi.ee 
