mehaaniliseks energiaks. Sammootor sarnaneb sünkroonmootorile, ta koosneb poolusteks jagatud staatorist ja rootorist kuid ergutusmähise asemel on tema rootor ehitatud väljaulatuvate poolustega (vt. Joonis 8.2). Rootoril mähis puudub ning poolused tekitatakse seal ebaühtlase radiaalsuunalise magnetilise takistusega (passiivrootor), püsimagnetitega (aktiivrootor) või mõlema põhimõtte kombineerimisega. Passiivrootoriga samm-mootori tööpõhimõte vastab reluktantsmootori talitlusele. Aktiivrootoriga samm-mootor töötab aga sarnaselt püsimagnetergutusega sünkroonmootoriga. Kuna sammmootor on digitaalselt juhitav, siis sobib ta ideaalselt kokku diskreetsete juhtimissüsteemidega, näiteks mikroprotsessoriga. Igale impulssile vastab teatud pöördenurk α, n arvu impulsile aga pöördenurk n . Siit järeldub, et sammmootorit võib kasutada positsioneerimisel avatud juhtimisahelaga süsteemides (ilma tagasisideta)
an Käivitusmoment Tķ5iu an Nimiv'ool t,' jä xaivitusvoĮt tķ61u nimimoment Tn 1,0 U 0,5 1,0 Joonis I. I I. Reluktantsmootori kiiruse-r,o,rencli-tunnus.iocln Joonis l.l2. Neljapooļuselise reļuktantsmootori rootori ristlõikepind, millel on näha 4 radiaaļselt asetsevat su]ęfud uuret (a) ja staaįori maņetvooņ srtunavad siseuurded (b) Suur reaktiivenergia tatve, mis sõltub pooluste atvust ja masina võinrsusest. otsevõI'kuļü]ituses on reluktantsnrootori võirnsustegur cos rp = 0,4...0,5 : -ia kasutegur ņ 0,_55..
annaabi.ee 
