võitlevate ja ohverdavate patriootide teema. David armastas maalida Trooja kangelasi, täpsemalt Patroklose ja Hektori saatust. 15 1781. maalitud „Antiikne friis“ viitab juba tõsisele antiigistuudiumile. Mehine teema vajas ka vastavat vormi. Jõuline, plastiline, selge siluetiga vorm, kreeka ja roomapärane rüü, antiikne arhitektuur ja tarbeesemed said klassitsistliku maali tunnusteks. Sellele lisandus mõõdukas- rahulik kompositsioon, kus figuurid asuvad reljeefisarnaselt kihtidena üksteise taga. Rokokoomaalist tuli üle valguse ühtlane hajumine ruumis. Winkelmanni järgi ei seisnenud maaliteose väärtus mitte koloriidis, valguses ja varjus, vaid kontuuride suursugususes. Seda maalikontseptsiooni hakkas järgima ja õigustama ka David. 16 1.3. TAGASITULEK PARIISI 1780 jõudis David tagasi Pariisi. Seal oli kunstisituatsioon palju muutunud. Valitses üldine pahameel, kuna Akadeemia taotles veelgi oma mõjuvõimu suurendamist ja Püha Luuka
selle kunstipärane töötlus. Vahel lisati kirjut emaili, vääriskive ja klaasisulatist värvirikkuse tõstmiseks. Hildesheimi leid – 1868.a leidis sõdur Hildesheimi lähedalt Preisimaalt hulga hõbenõusid, seal ka Augustuse ajastu esemed. Muutus müntide valmistamises: kui varem kaunistatud jumalustega, siis nüüd valitsejatega. Kivilõikekunst (glüptika) – nikerdistega kaetud kivi nim gemmiks. Kui kujutis ja reljeefisarnaselt kõrge, siis kamee. Hellenistlikul ajastul muutus tehnika pehmeks ja õrnaks. Läks moodi kameede lõikamine, kasutati neid toredusesemete kaunistamisel. Maalikunst: suur hulk Pompejis ja Roomas avastatud seinamaale ja mosaiike tehtud hellenistliku aja maalide koopiad. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest ja tragöödiatest. Maastiku eriti ei kujutatud, see alati tagaplaaniks figuraalsetele kujutistele. Aga on leitud nn
annaabi.ee 
