1941 Eestist Nõukogude Liitu umbes 350-400 juuti. Septembris- novembris hukkasid natsid 921 juuti - kõik, kes jäid siia ega evakueerunud itta. Eesti lülitamisega Nõukogude impeeriumisse sai alguse valdavas enamikus uue juurdumata juudi rahvastiku asumine siinsetest juutidest jäänud tühjale kohale. Suured immigra- tsioonilained impeeriumi eri paigust tõid kaasa ka juute, mh selliste 3 väikeste reliktsete rühmituste esindajaid nagu mägijuudid, Gruusiajuudid, Kesk-Aasiajuudid ja Krimmijuudid ehk krõmtsakid (seevastu karaiimide olemasolu Eestis leiab mainimist juba 19. saj lõpul). 1989. a loenduse andmeil pärinesid Eestis elavad juudid 72-st Nõukogude Liidu haldusüksusest (33,6% on sündinud Eestis, sinna hulka kuulub ka sissesõitnute 2. põlvkond). Immigrantide suurema osa andsid Ukraina (27,6%), Venemaa (20,0%) ja Valgevene (10,4%)
ruutudest. Seega on meile tegu Eesti jaoks üsna haruldase sporaadilise levikuga olid enamasti minimaalsed roomajaga, kes on oma levila põhjapiiril. Eestis oli seitsmekümnendatel - kaheksakümnendatel aastatel kivisisaliku levik sporaadiline- esinesid väikesed (mõnikond kuni sadakond looma) lokaalpopulatsioonid väikeste saartena üle Mandri-Eesti, kusjuures nendevahelised sidemed (isendite vahetus) olid enamasti minimaalsed. Ilmselt oli ja ka on Eestis tegemist ilmsete reliktsete populatsioonidega. Tõenäoliselt oli kivisisalik varem, soojema ilmastiku aegadel Eestis laiemalt levinud ning tunduvalt arvukam kui praegu. [7] Eesti jaoks on oluline meeles pidada, et alamliigi Lacerta agilis agilis lähim esinemispiirkond on Ida-Preisimaa (Kalingradi oblast) ning alamliikide Lacerta agilis chersonensis ja Lacerta agilis exigua sümpatrilise leviku piirkond on Daugava jõe ja 300E meridiaani ristumiskoht. Arvatud on, et Eestis leidub kivisisaliku alamliik Lacerta
annaabi.ee 
