mürati seal noorte ning lastega. Jõukamates peredes toodi tuppa heinu. Mõnel pool on ühtesid toodud jõuludeks ja teisi uueks aastaks. Põhjendatud on teguviisi eeskätt sellega, et Kristus sündis tallis ja ta esimene ase oli sõimes. Kalendritavade uurijad on kaldunud arvama, et üheks põhjuseks karmi talvega Põhjamaades oli põranda soojendamine ja samaaegu ehtimine ning ka viljakuse tagamine. Õlgede toomist on peetud ka keskaegse lossidesse ja kirikutesse õlgede viimise tava reliktiks. Õlgi on jõuluks tuppa toodud ka Soome ja Karjala taludes. Saaremaal küsiti õlgi sisse tuues luba pühad tuppa tuua. Kui seest vastati, et pühad on teretulnud, viidi õled põrandale. Mõnel pool on visatud samadest õlgedest või heintest, teisal hoopis viljakõrtest peotäis lakke, et proovida tulevase aasta viljaõnne - mida rohkem kõrsi laeparte külge jäi, seda paremad olid lootused uue aasta viljasaagiks. Ennustamisõigus oli eeskätt peremehel ja perenaisel
psühhoanalüüs kinni 19. sajandil valitsenud ratsionalismis. Freud, olles algselt neuroloog, püüdis kangekaelselt siduda oma teooriaid reaalteadustega ning leida neile sealt põhjendust. Kogu psüühika on tema järgi põhinev viimselt instinktidel, närviimpulssidel ning kehakeemial. Kõik psüühikas leiduv peab olema sellele taandatav. Kui see päriselt ei õnnestunud, tuli proovida antud diskursusega mittesobiv teisendada evolutsioonilise arengu reliktiks. Seda skeemi kasutab Freud näiteks religiooni suhtes. Teoses ,,Ühe illusiooni tulevik" seletab ta kogu religiooni teket ürginimese sooviga isiksustada vaenulikke ning ähvardavaid loodusjõude ja püüdega otsida nendega lepitust. Kaasaegses ühiskonnas tuli religiooni lugeda seega arengujäänukiks. Ilmselt on paratamatu, et soov kõike taandada rangele empiiriliselt uuritavale aluspõhjale kutsus esile vastureaktsiooni. Jungile ei ole vastuvõetav Freudi ning tema tuletiste
annaabi.ee 
