näidendit (saavutas nendega teatrifestivalidel palju võite), säilinud umbes 7 näidendit. Üks tuntumaid on 402. aastal kirjutatud ,,Pärslased". Ta sündis küll preestri perekonda, kuid ise Demeteri kultusesse pühendatud ei olnud. Eriti religioosne ta polnud, uskus Ateena linna. Pärast pärslaste üle saavutatud võitu ei huvitutud enam Dionysusest ning huvi hakkas pakkuma hoopis Ateena linn oma ideoloogiaga seda võib nimetada aga patriotismiks mitte religioossuseks. Kindlasti oli tema näidendites ka mingi jumalik printsiip. Kreeklastel polnud repertuaariteatrit (iga näidendit mängiti ainult üks kord), Aischylose dramaturgia oli aga niivõrd hea, et tema näidendeid esitati korduvalt ka pärast tema surma. Dramaturg ei saanud vihjata millelegi, ei saanud kasutada alltekste, vaid pidi kõik selgelt välja ütlema. Aischylos kasutas sõnakordust. Ateena oli võimsam kui kunagi varem, kuigi võim oli endiselt Sparta käes. Aischylose teine näidend
.......................................................................... 396ȱ Kõlbelineȱdüstressȱ(00175)ȱ .............................................................................. 398ȱ Halbȱravisoostumusȱ(00079)ȱ............................................................................ 400ȱ Nõrgenenudȱreligioossusȱ(00169).................................................................... 402ȱ Valmisolekȱküllaldaseksȱreligioossuseksȱ(00171).......................................... 405ȱ Nõrgenenudȱreligioossuseȱriskȱ(00170) .......................................................... 407ȱ Vaimneȱdüstressȱ(00066) ................................................................................... 410ȱ Vaimseȱdüstressiȱriskȱ(00067) ........................................................................... 412ȱ 11.ȱvaldkond:ȱturvalisus/kaitse ............................