1) Standardid, mis seadistavad hea ja halva 2) Hindama oma tegevust kui kõrvalseisja 3) Sisemine jõud, et neid standardeid jälgida. Eneseammendamine nõuab vaimset ressursi, mis on ammendav, ent taastuv ja arendv. Inimesed teevad seda, mis neis tekitab positiivseid emotsioone. 18. Pöördumise mõiste. Pöördumine muutus inimese hingeelus ja käitumises, mille tulemusena religiooni tähtsus inimese elus suureneb ja inimene muutub religioosemaks. Pöördumist iseloomustavad: 1) Inimese mina muutus identiteedi muutus 2) Rajaneb otsusel 3) Mina huvide, hoiakute, käitumise muutus 4) Uus mina on parem kui vana mina 19. Pöördumise tüpoloogiad tempo, motiivide ja sotsiaalse konteksti põhjal. Pöördumise tempo: Kiire pöördumine lühikese aja jooksul ja inimesed elavad seda läbi kui sügavat muutumiskogemust. Sisu poolest võib tähendada nii emotsionaalset katarsist kui
230-500 miljonit järgijat Kagu-Aasia maades levib: Bhutanis, Hiinas, Jaapanis, Birmas jne. Jaapanis- sintoism, budism. Hiinas- budism, taoism, konfutsionism. Eesti- 2000 aasta seisuga 330 tuhat tunnistab(1/3) Eestis kindlat usku, luterlasi ja õigeusklike on mõlemaid 150 tuhat. Peal 400 tuhat on usu suhtes ükskõiksed, 160 tuhat ei oska vastata. Eestit peetakse kõige vähem religiooseks maaks maailmas 14%.Järgnevad Rootsi, Taani ja Norra. Kõige religioosemaks maaks peetakse Egiptust 100%. Õigeusk on levinud eelkõige Lõuna-Eestis. Õigeusk Eestis: 1) Eesti Apostlik Õigeusu kirik (peamiselt eestlased ja kogudused peamiselt Lõuna-Eestis, ka setud) 2) Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (peamiselt venelased, Põhja-Eestis) 3) Vanausulised (peamiselt Peipsi ääres, venelased) Usklikkus ja kirik- kirik kui ehitis on kahtlemata tähtis objekt nii linnas kui maal. Hoolimata usklikkuse