see, et ta tundis Warholi liikset mõju enda üle. Warhol jäi vaevu elama, kuid kannatas kogu oma edaspidise elu sellest tulenevate valude käes. Tulistamine mõjutas sügavalt ka Warholi elu ja kunsti. Oma eluajal peeti Warholi aseksuaalseks, kuid nüüdseks on selgunud, et tegelikult oli ta homoseksuaal, mis selle aja kunstikommuunis oli äärmiselt tavaline. Warhol oli katoliku usku. Regulaarselt käis ta vabatahtlikuna kodutuid varjupaikades aitamas ja pidas end väga religiooseks inimeseks. Ta käis pea iga päev kirikus, kuid püüdis seda varjata, sest ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks. Andy Warhol suri pärast sapilõikust New Yorkis 22. veebruaril 1987 59-aastasena. Ta on maetud Pittsburghi. 4 Looming Andy Warhol esitas oma kunstiga asju ning pilte, mis inimeste igapäevaelus olid kogu aeg esil olnud, kuid mida mitte keegi näha ei osanud. Ta tegeles väga paljude kunstiliikidega:
Fakt on see, et tätoveerimine oli kuni 20. sajandini müstilise tähendusega või seda kasutati staatuse sümbolina.( http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/tattoo.pdf) 1.6. Tätoveerijad Paljudes kultuurides on tätoveerijaks šamaan, maag või preester. Tätoveerimine on tihti maagiline riitus rohkem traditsionaalsemates kultuurides ja tätoveerijat austakse kui preestrit või šamaani. Uus-Meremaal ja kindlates Põhja-Ameerika indiaanlaste hõimudes peeti tätoveerimist religiooseks tseremooniaks, selle viis läbi preester. Tegelikku tätoveerimise protsessi, täis rituaali ja tabusid, saadi sooritada ainult preestri poolt ja oli seotud uskumustega, mis olid saladused, teada ainult preesterkonnale. Tätoveerija, okultismi preester või shamaan kasutab tihti tätoveeringut puutekohana või vaimse maailma uksena. Tänapäeval on aga tätoveerijateks tavalised inimesed, kes on tegelenud tätoveerimisega
Siddhartha Gautamat. Eksisteerib palju koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. 230-500 miljonit järgijat Kagu-Aasia maades levib: Bhutanis, Hiinas, Jaapanis, Birmas jne. Jaapanis- sintoism, budism. Hiinas- budism, taoism, konfutsionism. Eesti- 2000 aasta seisuga 330 tuhat tunnistab(1/3) Eestis kindlat usku, luterlasi ja õigeusklike on mõlemaid 150 tuhat. Peal 400 tuhat on usu suhtes ükskõiksed, 160 tuhat ei oska vastata. Eestit peetakse kõige vähem religiooseks maaks maailmas 14%.Järgnevad Rootsi, Taani ja Norra. Kõige religioosemaks maaks peetakse Egiptust 100%. Õigeusk on levinud eelkõige Lõuna-Eestis. Õigeusk Eestis: 1) Eesti Apostlik Õigeusu kirik (peamiselt eestlased ja kogudused peamiselt Lõuna-Eestis, ka setud) 2) Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (peamiselt venelased, Põhja-Eestis) 3) Vanausulised (peamiselt Peipsi ääres, venelased) Usklikkus ja kirik- kirik kui ehitis on kahtlemata tähtis objekt nii linnas kui maal
annaabi.ee 
