Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) lähtekohaks Saksa protestantide enesekaitse. Peagi sekkuvad sõtta mitmed välisriigid: Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa. Selle sõja võitjateks võib lugeda Rootsit ja Prantsusmaad. Sõjas oli mitmesuguseid eesmärke: usulised motiivid, sõltumatuse kehtestamine/ülemvõimu taaskehtestamine, Habsburgide võimu kahandamine, suurriigi staatuse taotlemine (Prantsusmaa, Rootsi). Sõja lõpetab Vestfaali rahu 1648. Sellega suudeti religioonivaidlused lõpetada. Augsburgi usurahu järjekordne kinnitamine koos parandustega. Uusaja alguse periodiseerimine: I 1517-1648: Reformatsiooni ja vastureformatsiooni ja ususõdade ajastu. Religioonil oli veel suur osa inimeste elus. Reformatsioon mõjutas tavainimeste elu rohkem kui renessanss. Usuline sallimatus. Roomakatolik Euroopa lõhenes: 1) Roomakat. kirik säilitas/ taastas oma positsioonid Lõuna-Euroopas
- Rootsi sai (kompensatsiooniks) lisaalasid Põhja-Saksamaalt: Ees-Pommeri, osa taga- Pommerist, Wismari linna ja Bremeni ja Verdeni piiskopkonnad. Tollitulud. - Brandenburgile maavaldusi Põhja-Saksamaalt. algab Brandenburg-Preisimaa tõus Saksamaa juhtivaks territotiaalriigiks ! - Prantsusmaal Lothringeni maakonf ja osa Elsassi maakonnast ning Metzi, Touli ja Verduni piirkonnad (tänapäeva Kirde-Prantsusmaa) - Väikeseid lisaalasid Saksimaale ja Baierile 2) - Lõpetas religioonivaidlused. Augsburgi usurahu (1555) järjekordne kinnitamine. Parandused: - Saksamaa kalvinistid said võrdväärsed õigused Luterlastega - Luterlaste kätte läinud end. Roomakat. kiriku vaimulike läänistuste küsimus lahendati nii , et lähtekohaks võeti aasta 1624 olukord. garanteeris Luteri usu säilimise P-Saksamaal 3) - Prantsusmaa soovide kohaselt kinnitati Vestfaali rahus Saksamaa poliitiline killustatus ja Habsburg-keisrite võimukaotus. Saksamaa jäi ilma poliitilisest keskvõimust.
annaabi.ee 
