(Pokk, intervjuu Joel Luhametsaga, EK 8/04) EK on seega väga väärtuslik allikas uurijate jaoks, aga ta on kindlasti oluline ka EELK-le endale: ajaleht on üheks kiriku välise ühtsuse tunnuseks, samuti on ajalehe kaudu võimalik oma lugejaskonna, kelleks on eelkõige kiriku enda liikmeskond, vaimsust mõjutada ja suunata. Eesti (luterlikud) teoloogid (vaimulikkonna enda kirjutatud tekstid) Eesti oma teoloogia kujunemisel on eriti olulised eesti vaimulike ning ilmikutest teoloogide ja religiooniuurijate (nende seas võivad olla ka teiste konfessioonide või religioonide esindajad, kes tegelevad kiriku- ja religiooniloo uurimisega) kirjutised ja mõtted. Mitmed vaimulikud, teoloogid ja religiooniuurijad on sealjuures püüdnud oma kirjutistega just kiriku ja ühiskonna vahekorda analüüsida. Nad on püüdnud kristlust ja selle olemust ühiskonnale mõistetavamas, sageli ka populaarteaduslikus vormis selgitada, olles kirjutanud erinevaid õpikuid,
5.1 Ülijumala kujutluste tüpoloogia Widengreni järgi Rääkides allikatest, mis võisid saada Carl Gustav Jungi teoloogiliste vaadete kujundajateks, siis kindlasti ei pääse siin mööda erinevatest religioonifenomenoloogilistest tekstidest, mida Jung on uurinud. Tema põhjalik erudeeritus nii mütoloogia kui ka religiooni vallas võimaldab teha mitmesuguseid järeldusi ning otsida eeskujusid ja lätteid pea kõikjalt. Alates hiljemalt 19. sajandi lõpust on täheldatud paljude religiooniuurijate (Wilhelm Schmidt jt) poolt, et jumalausku leidub pea kõigi rahvaste juures, nii kirjaoskamatute kui kirjaliku kultuuri kandjate hulgas. Uurimistulemused on Geo Widengren kokku võtnud järgmiselt: ,,Jumalausule iseloomulikud variatsioonid korduvad religioonide ajaloos jahmatava reeglipärasusega. Teisisõnu, jumalusu põhitüübid käivad läbi ajalooliste religioonide." (WIDENGREN 1998:28) Vaatamata variatsioonidele polüteismi, monoteismi ja animistlike kujutluste vahel, on pea igal
annaabi.ee 
