Kuna aga Ullo ei suuda religiooni teemal „seisukohta võtta”, loobub ta sülle kukkunud võimalusest. Üks küsimus on siin, et kas midagi võinuks minna teisiti, kui eestlased olnuks religioosne rahvas, kuid selle arutamine ei vii nähtavasti kuhugi. Ka tänapäeval käiakse jõulude ajal kirikus, tõlgitakse hunnikutes esoteerilist kirjandust, otsitakse taga hiiekohti, samal ajal olles ühiskondlikul tasandil kategooriliselt vastu igasuguse religiooniteema käsitlemisele. Ullo loobumisvalik on eetiline, isiklik kasu ei ole tema jaoks argument. Kas aga eestlased ka üldiselt sellisest autundest lähtuvad, on küsitav. 9) Toetavad artiklid/tsitaadid teosest/ klassikaaslaste hinnangud vms. Romaan lõpeb Ullo enda sõnadega, mis ta Jaagule antud vihikusse oli kirjutanud. See on kirjeldus Ullo unenäost: tema kõrvale lükatakse ratastoolis tema haige vanaema, kes muutub äkitselt ta isaks
kultuuripessimismiks. Kultuurilise põlvnemise teema kuidas mina kui indiviid olen arenenud kultuuriliselt. Eeskujuks tal Jaan Kaplinski. Emil Tode ,,Raadio" ka teiste eesti inimeste lugusid jutustatakse. Analüüsib suhet kultuurilise emakujuga (Viivi Luik). Puudutab ka geikultuuri. Räägib seksuaalse äratundmise loo. ,,Flandria päevik" mõtted ja läbielamised seoses eluga Belgia kirjanikemajas. Kultuuripessimism jätkub. Teise kihina religiooniteema ühe 14. sajandi munga sisekaemus. ,,Paradiis" päeviku ja kirjade vahepeal. Religioonist pärit mõte, et kirjutada valmis 7 päevaga. Armastus on ajend Hiiumaale minna. ,,Mina ja kevad ja" päevik värsivormis. Algul pessimistlik, hiljem rõõm leidnud armastuse. 10. Andrus Kivirähu proosa. Alustab novelli- või lühiproosa zanris. Võib jagada kaheks: a) meedia jaoks kirjutatud lühilood, b) kunstiline lühiproosa. Esimesed keskenduvad mingile päevasündmusele, andes
annaabi.ee 
