Tema rahvuslik meelsus ilmnes juba nooremas kreiskooliklassis. Rahvustunde virgumiseks avaldasid mõju ,,Kalevipoed", Koidula luule ja ajakirjanduski eesotsas ,,Sakalaga". Kreiskoolis valitsev saksameelsus ja halvustav suhtumine eestlastesse äratas temas protestitahte ja süvendas tema rahvuslikku hoiakut. Samal ajal hakkas Vilde kahtlema religioossetes tõekspidamistes. Koolist lahkudes polnud Vilde küll jumala usu eitaja, kuid suhtus religioonisse siiski kahtlevalt. Kreiskoolis oli Vildel õpetajatega läbi saamine halb ja õppeedukus halvemapoolne. Kui kooli juhtkonnale sai teatavaks Vilde kavatsus laevaga Ameerikasse põgeneda, soovitati tal koolist lahkuda. Vilde tegigi seda ning läks 1882. aasta suvel vanemate juurde, kes vahepeal olid asunud elama Keila lähedale Karjakülla. Seal pani ta kirja oma esikteose, jutustuse ,,Kurjal teel". Raamat jäi tookord trükkimata, ent käsikirja vastuvõtmise fakt sai
Kõik need allikad pole teoloogiale tundmatud ka varem, kuid Jung asetab vähem tähelepanu ilmutusele, selle ajaloolistele tõlgendamistraditsioonidele, arheoloogiale kui võrdlusmaterjali allikale ning ajaloole tervikuna, kuivõrd kõik mainitud asjad on ,,vahetu psüühika välised". Siiski ei saa Jungi mingil juhul süüdistada selles, et ta loob subjektiivse religiooni - igaüks uskugu lihtsalt oma kogemustele ja vaadetele vastavalt. Pigem usub ta ,,kollektiivse psüühika" religioonisse - igaühe usulised kogemused on olulised, kuid neid tuleks võrrelda kõigil ajastutel ja kaasajal üldlevinud ning dokumenteeritud usulise kogemusega. Kokkuvõttena on Jungi jaoks psüühika primaarne teoloogia allikas (seetõttu võibki tema teoloogiat nimetada antropoloogial põhinevaks). Klassikalise teoloogia jaoks on esmane aga Pühakirja kui Ilmutuse ajalooline tõlgendamistraditsioon ning konkreetsed usukogemused sekundaarsed
annaabi.ee 
