arhiivi ja ajakirjanduse materjalidele ka religioonisotsioloogilised uurimused ja aines ning ka suuline informatsioon ja osalusvaatlus. Religioonisotsioloogia töövaldkonna eesmärgiks on inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. (Religioonisotsioloogia, EKN koduleht) Sel juhul on peale tekstide oluliseks allikaks erinevad küsitlused ja andmestikud ning nende tulemuste omavaheline võrdlemine. Religioonisotsioloogide poolt kogutud andmed tänapäeva inimeste religioossuse ja kirikute olukorra arengutest ja muudatustest on tänuväärne materjal, mis avab uued vaatenurgad ja võimalused teema põhjalikumaks käsitlemiseks ja uurimiseks (nt suhtumine kirikusse, ootused kirikule jmt küsimused). Religioonisotsioloogilise osa moodustab töös kvantitatiivsete meetodite kasutamine Eesti Kirikute Nõukogu (EKN)
Meenutab kristlust, aga ei kasuta spetsiifiliselt kristlikke ideid ega mõisteid. Sageli vastandatakse end kristlusele ja kirikule. 3. Uue vaimsuse keele dominandiga sünkretism vaimse enesearengu müüt/kontseptsioon, spetsiifilised mõisted. 31% eestlastest uskus 2010. aasta küsitluse järgi vaimsesse enesearengusse. (Sõnaga ,,usklik" määratles end 6%.) Uus vaimsus (new age) Termin, mis on kasutusele võetud religioonisotsioloogide poolt, et tähistada üht keskkonda, subkultuuri, milles tegutsevad erinevad grupid, korraldatakse laagreid (meditatsioon, jooga, vabastav hingamine), kursusi, seminare, filmiõhtuid jpm. Uus vaimsus ei ole uususund, ei ole usund, sest pole organiseerunud. Keskkonnas tegutsevad inimesed ei pea end religioosseiks, vaid kas vaimseteks või teadlikeks - sotsioloogis peavad, sest sarnaselt tavapärase religiooniga usuvad nad transtsendentsete entiteetide olemasolusse
annaabi.ee 
