EELK-le endale: ajaleht on üheks kiriku välise ühtsuse tunnuseks, samuti on ajalehe kaudu võimalik oma lugejaskonna, kelleks on eelkõige kiriku enda liikmeskond, vaimsust mõjutada ja suunata. Eesti (luterlikud) teoloogid (vaimulikkonna enda kirjutatud tekstid) Eesti oma teoloogia kujunemisel on eriti olulised eesti vaimulike ning ilmikutest teoloogide ja religiooniuurijate (nende seas võivad olla ka teiste konfessioonide või religioonide esindajad, kes tegelevad kiriku- ja religiooniloo uurimisega) kirjutised ja mõtted. Mitmed vaimulikud, teoloogid ja religiooniuurijad on sealjuures püüdnud oma kirjutistega just kiriku ja ühiskonna vahekorda analüüsida. Nad on püüdnud kristlust ja selle olemust ühiskonnale mõistetavamas, sageli ka populaarteaduslikus vormis selgitada, olles kirjutanud erinevaid õpikuid, raamatuid ja artikleid vaimulikest nt Toomas Paul (leeriõpik täiskasvanutele, kolumnid peavoolumeedias), Arne Hiob (religiooniloolised raamatud ja
on kaasa haaratud meie kiindumused. Inimene võtab ikka seisukoha poolt või vastu ning ,,absoluutne objektiivsus" on siin saavutatav harvem, kui kusagil mujal." (JUNG 2002: 116- 117). Et jõuda selgusele, milline täpsemalt oli vastus hea ja kurja küsimusele Jungi jaoks ning miks just selline, tuleb kasutada ulatuslikku võrdlusmaterjali. Selle hulka kuuluvad Jungi elulooline taust, tema erialane maailmanägemine (analüütiline psühholoogia ja psühhiaatria) ja võimalikud mõjude allikad religiooniloo ning mütoloogia vallas. Mõlemad valdkonnad olid tema jaoks ülimalt olulised, kuna üks tema psühholoogia olulisi komponente, nimelt arhetüüpide mõiste, kasutab äärmiselt palju allikmaterjalina müüte, religiooniloolisi tekste ja muinasjutte. Töö algupoole on ära toodud Jungi poolt kasutatavate mõistete lahtiseletus. Nagu kõik mõjukad mõtlejad, on ka Jung loonud tervikliku paradigma. See hõlmab ennekõike psühholoogilist maailmatõlgendust, kuid ka teatud mõistete süsteemi
annaabi.ee 
