Oma voorusteõpetusega on Platon rajanud niinimetatud materiaalse eetika aluse, millest uusimalt on lähtunud ka niinimetatud väärtuste- eetika. Kardinaalseks küsimuseks on osutunud ka vooruste päritolu, mille lahendamisest omakorda sõltub kõlbelise kasvatuse muidu raskepärane, veel tänapäevani lahendamatu küsimustik. Eetika seisukohast omab tähendust ka platonistlik teoloogiline elukäsitlus, mis omakorda seostab hinge surmatuse kaudu – eetika metafüüsika ja religioonifilosoofiaga. Seetõttu on ka Platoni mõju kristlikule eetikale olnud määrava tähendusega - ja seda mitte ainult vanakristlikul ajastul. (6 lk 86) 2.1 Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom Vastavalt ideedeõpetusest tulenevale dualistlikule maailma- ja inimesekäsitlusele võtab platonistlik eetos paratamatult negatiivse, ilmse askeetilise vääringu. Et hing oma tõeliselt olemuselt kuulub teise maailma, kus on tema päriskodu, siis seisab headus ja õnn, mille
"Varjundid" Tammsaare n.ö flirdi Noor-Eestiga ja impressionismist mõjutatud loominguperioodi. Teise pikema jutustusega "Kärbes" lõpetab Tammsaare ka üliõpilastemaatika oma loomingus, kuigi tõstab esile teema, mille juurde ta aina tagasi pöördub see on naiselikkus naises (vt E. Siirak "Kogutud teosed" 3 köite järelsõna). Naiselikkus ja igavene naiselikkus pakub võrdlemisainet ka Dostojevski ja vene religioonifilosoofiaga seoses. "Kärbes" kannab endas väga olulisi märksõnu, mis põhjalikumat käsitlemist leiavad juba Tammsaare romaanides. "Kärbes" novellist on tehtud ka nukufilm "Kevadine kärbes" . Lõppenud periood ( sel ajal elas Tammsaare peale Kaukaasiast tulekut 1912. aastal oma venna juures Koitjärvel ning on seetõttu tuntud ka kui Koitjärve-periood) oli Tammsaarele
annaabi.ee 
