Ta uskus veel, et kõige reaalsem ongi see, mida me silmaga näeme, mitte see, mis meie hinges on. Kõik, mis on tulnud meie teadvusesse, on tulnud sinna läbi meelte. Aristoteles arvas, et kõikide asjadel on oma eesmärk. Näiteks, et apelsinide eesmärk on olla inimestele toiduks. Aristoteles hakkas asju jagama kategooriatesse. Ta jagas asjad elututeks ja elavateks, elavad elukateks ja taimedeks ning elukad inimesteks ja loomadeks. Koolis kasutab Sofie filosoofiga õpitud teadmisi oma religioonifilosoofi kontrolltöös. Uues kirjas kirjutab Alberto hellenismist- perioodist, kus Kreeka kultuur valitses maailma. Alexander Suur lõi suure riigi, mis ulatus Aasiast Lääne-Euroopani. Selles suures riigis hakkasid kultuurid ühte sulanduma. Inimesed hakkasid kahtlema enda kultuuri õigsuses, algas pessimistlik ja kahtlev aeg. Peamine idee oli mõelda välja, kuidas inimene saaks elada tõeliselt õnnelikult. Olid neli peamist mõttevoolu.
seoses kui Zurvan oma kaksikpoegade Ohrmazdi ja Ahrimaniga. Jungil kujutavad kaksikpojad endast peaaegu et ülijumala võrdseid hüpostaase, samas kui Zurvan distantseerib end võimaluste piires Ahrimanist ning kõik kolm eristuvad üksteisest selgepiirilisemalt. 5.4. Jung ja gnostitsism Jungi on mitmete poolt peetud uusgnostitsismi esindajaks. Nii näiteks pidi ta juba oma eluajal tõrjuma taolist liigitamist Austria religioonifilosoofi Martin Buberi poolt. Oma kirjavahetuses Victor Whitega kirjutab Jung: ,,Ma saadan sulle koopia oma vastusest Buberile, kes mind gnostikuks on nimetanud. Ta ei mõista psüühilist reaalsust." (JUNG 2008: 192) Tegemist oli pika kirjaga, mille Jung 1952 aastal saatis saksa väljaandele ,,Religion und Psyhologie" nime all ,,Vastus Martin Buberile", kus ta kaitseb end Buberi gnostitsistiks liigitamise süüdistuste eest. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:192)
annaabi.ee 
