Usk ja mõistus • On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt “teaduslikke teadmisi” ja “religioosseid uskumusi”. • See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. • Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. • Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. • Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist
Religioosne eksistentsialism (esindajad Marcel, Jaspers, Berdjajev) ja ateistlik eksistentsialism (esindajad Heidegger, Sartre, Camus, Bevoir). 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sartre (1905-1980 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Tõele hinnangu andmine ongi üks religioonifilosoofia ülesandeid nagu seda on ka Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? Esimene sammas Immanuel Kant. Teine sammas Georg Friedrich Wilhelm Hegel. 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? Friedrich Daniel Schleiermache 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? Soren Kiergekaard (1813-1855). 22
maailma välisele olemasolule. M.Heidegger ja K.Jasper 14. Milliseks kaheks alaliigiks jaguneb eksistentsialism? Religioosne eksistentsialism Ateistlik eksistentsialism 15. Kes on prantsuse tunnustatuim eksistentsialistlik filosoof ? Jean-Paul Sarter 16. Millega tegeleb religioonifilosoofia? Jumala olemasolu tõesuse ja kurjuse tõesuse problemaatikaga tegelemine. Tegeleb usundi ratsionaalsete aspektidega. 17. Kes oli keskaja tunnustatuim katoliiklik religioonifilosoof ? Hollandi filosoof Benedictus Spinoza. 18. Nimeta tema põhiteos. "Tractatus theologo-politicus ("Teoloogilispoliitiline traktaat"). 19. Keda filosoofidest peetakse saksa klassikalise idealistliku filosoofia esimeseks ja teiseks alussambaks? 1. I.Kant 2. G.F.W.Hegel 20. Kes oli saksa tuntuim religioonifilosoof? F.D. Schleiermacher 21. Kes oli taani tuntuim religioonifilosoof? S. Kiergekaard 22. Mida ütles Jumal oma olemuse kohta Moosesele? ,,Ma olen see, kes ma olen" 23
101. Usk ja mõistus On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt "teaduslikke teadmisi" ja "religioosseid uskumusi". See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab kangekaelselt, et parim seletus neile (ja paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. 102. Religioosne kogemus ja neuroteadus Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb
edasi orienteeruma. Nii on Jungi hea ja kurja teemat puudutavatele käsitlustele lisatud erinevaid samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma õpetuseni jõudis, on toodud ka eluloolisi võrdlusi ning tema võimalikke mõjutajaid, nagu näiteks antiikmaailmas levinud spirituaalne vool gnostitsism või 20. sajandi mõjukas teoloog ja religioonifilosoof Rudolf Otto. Jungi loodud analüütilisest psühholoogiast on otseses sõltuvuses tema teoloogilised ideed; seega on ära toodud Jungi psühholoogia põhilised teemassepuutuvad kontseptsoonid kui vältimatud eeldused tema teoloogia õigeks mõistmiseks. Otseselt hea ja kurja küsimuse aruteluga seonduvana on lahti kirjutatud põhilised momendid Jungi diskussioonis hea ja kurja olemuse üle katoliku preestri Victor White`ga.
annaabi.ee 
