Ainsaks nõudmiseks oli, et austataks ka Rooma jumalaid. Seetõttu kujuneski just Rooma soodsaks paigaks uskude segunemiseks. Viimastel sajanditel enne Kristust toimusid inimeste religioosses maailmapildis sügavad muutused. See väljendus usus uutesse jumalatesse, mis nõudis teistsugust kultuslikku vormi. Tegemist polnud ainult ühe liikumisega, kõigil neil tundus olevat ühine uus arusaam jumalikkusest. Seejuures ei hidetud vana usku täielikult kõrvale. Religiooniajaloos võetakse need voolud kokku nimetusega ,,müsteeriumid" ehk salajased jumalateenistused. Nende abil loodeti saada jumalaga lähedasemat ja emotsionaalsemat sidet. Seeläbi hakkas tähtsust kaotama aga paratamatult ka ametlik religioon. Rooma usundi hilises faasis on palju võõraste kultuste elemente. Idamaised mõjutused hakkasid saabuma juba alates hellenismiperioodist. III saj. kerkisid esiplaanile süüria
• Mitte misioneerivad • nt. judaism • Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused • nt. Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid • Algallikate alusel • Raamatuusundid - on olemas autoriteetne pühakiri • nt. Piibel, Koraan • Pärimususundid - pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi suuliselt • nt. maausk RELIGIOONIDE UURIMINE • Religiooniajaloos käsitletakse nii kirjeldavalt kui ka analüüsivalt ja kriitiliselt kogu inimkonna religioosset valdkonda, alates esimestest usudnite vormidest kuni suurte maailmausunditeni • nt. usundite teke ja kujunemine, ajalooline areng, õpetus jne. • Religioonifenomenoloogias otsitakse ja võrreldakse ülemaailmseid religioosseid ilminguid ja püütakse selgitada nende olemust ja tähendust • Religiooniantropoloogid uurivad usu kultuurilisi ilminguid
annaabi.ee 
