A. Goldman) järgi eristab teadmist tõesest uskumusest see, et teadmise korral on uskumus maailmaga põhjuslikult sobival kombel seotud. Põhjusliku teooria järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sinu uskumus peab olema kohasel viisil põhjustatud. Reliabilistliku teooria järgi selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene. 3) Sinu uskumus peab olema tekitatud (antud olukorras)usaldusväärsel meetodil Vastunäide reliabilismile: olukord, kus kasutame usaldusväärset meetodit, mis juhuslikult viib meid tõeste uskumusteni, ent ikkagi pole tegu teadmisega. Põhjuslik teooria ja traditsiooniline epistemoloogia Teadmise põhjuslik teooria erineb traditsioonilisest teadmise käsitusest mitmes aspektis: Internalism/eksternalism Traditsiooniline käsitus on internalistlik – see, mida isik on õigustatud uskuma, sõltub üksnes tema sisemistest seisunditest. Erinevus inimese vahel, kellel on õigustatud
seega tundub nagu kasutanuks Berta usaldusväärset meetodit ning omandas tõese uskumuse. Tegelikult kell seisab. Oletame, et kell on seisnud juba terve nädala ning Berta on igal hommikul kell 11:38 kella vaadanud. Sel puhul pole Berta meetod usaldusväärne, sest usaldusväärne meetod peaks tekitama tõeseid uskumusi ka veidi teistsugustes oludes (nt kell 11:30). Kui kell oleks käinud, siis ta oleks seda tingimust rahuldanud. 85. Vastunäide reliabilismile: olukord, kus kasutame usaldusväärset meetodit, mis juhuslikult viib meid tõeste uskumusteni, ent ikkagi pole tegu teadmisega. Küsimuse all on see, kas Anne on kasutanud kuriteopaigalt leitud relva. Usaldusväärseksmeetodiks on uurida, kas tema sõrmejäljed on relval. Anne on relva kasutanud. Relvalt leitakse tema sõrmejäljed ja uurija omandab uskumuse, et Anne on relva kasutanud. See on usaldusväärsel moel omandatud tõene uskumus
annaabi.ee 
