Tänapäevane arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Teiste sõnadega on õigus normatiivne (siduv) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotudd inimkäitumise õiguslikult relevatse osaga. Seepärast on õiguse tunnetamiseks vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisneb õiguse ja ühiskonna vahel. 5 Õigus ei saa olla ja ei ole indiviidide ja nende grupeeringute otsuste niiöelda paljas tulemus. Peaks selge olema, et õigus ei eksisteeri sellepärast, et parlamentidel oleks tööd. Õigus on riigi käes praktiliselt ainsaks vahendiks, mille kaudu ja mille abil ta saab korrastada, suunata,
eksisteeriva positiivse või negatiivse hinnanguga positiivne või negatiivne sotsiaalne identsus 4. indiviidi hinnang enese grupile kujuneb suhtlemisel mõnede teiste gruppidega tähendust omavate omaduste ja iseloomulike joonte sotsiaalse võrdlemise kaudu Järeldused: · püüdlemine sotsiaalse identiteedi saavutamise/säilitamise poole · positiivne sotsiaalne identiteet rajatud in-grupi ja relevatse out-grupi meelepärane võrdlemine Kui võrdlemise tulemusena selgub, et out-grupp on parem, siis võib isik oma gruppi vahetada ja liituda teise grupiga. Teine variant on püüe ennast ja enda grupi toimimist parandada. Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine (lad k stratum, strata tase, tasemed => stratifikatsiooni mõiste võetud üle geoloogiast erinevad maapinna kihid) võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsel jagunemisel põhinev staatuste hierarhia.
annaabi.ee 
