jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. 4.3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande üldiseloomustus Finantsarvestuse eesmärgiks on finantsaruannete kaudu varustada informatsiooniga infotarbijaid infoga ettevõttest ja majandustegevusest. Üheks parimaks allikaks on majandusaasta aruanne. Firma aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks. Finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamiseseadusest ning kehtivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (15).
Nendest on välja loetavad argumendi struktuur ja funktsioon ehk argumendi loogika. Argumendi struktuur ja funktsioon on kõige tähtsamad argumendi tunnused – loogika peab olemas olema. Argumendi leidmiseks tuleb leida selle esitusest loogilise struktuuri elemendid 1) tees, seejärel 2) eeldused, püstitada mingi hüpotees ja siis otsustada selgelt funktsiooni ja sisu üle. Argumendis on alus (üks või mitu eeldust) ning tees ehk järeldusotsus ning järeldusseos. Argumendis on alati olemas järeldus - PÕHITUNNUS. Järeldustega täidetakse kaemuslikkuse (tunnetatu) lünklikkust. Teatud argumentides ei kasutata sõnu. Näiteks jõuga ähvardamine on ka argumenteerimine. Röövel ähvardab püssiga ohvrit ja ütleb „anna raha siia”. Relva ähvarduse juures on vaikivad otsustused: ohver teab, mida relv võib talle teha. Riik ähvardab kõiki kurjategijaid sellega, et ähvardab neid vanglaga
annaabi.ee 
