eksisteerib välisvõti, siis välisvõtme väärtus peab vastama seotud relatsiooni kandidaatvõtme väärtusele või peab olema täielikult määramata (NULL). Kuidas moodustuvad relatsioonilises mudelis andmete vahelised seosed? Relatsioonilises andmemudelis on seosed andmeobjektide (relatsioonide) vahel väljendatud ja loodud vastavate andmete salvestamisel vastavatesse relatsioonidesse. Andmed ise oma sisuga loovad seose erinevates relatsioonides olevate kirjete vahel. Seose loomiseks kahe relatsiooni vahele "tõmmatakse" ühe relatsiooni ühe (või ka mitme) atribuudi andmed teise relatsiooni salvestamiseks. Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks 6 primaarvõti! Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse
k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid: atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus) atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute) tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid väärtuseid nii praegu kui ka tulevikus). 6. Välisvõti (teema 2) Välisvõtme väärtused loovad seose relatsioonides olevate korteezide vahel. Iga korteezi a korral relatsioonis Auto peab leiduma täpselt üks korteez m relatsioonis Mark nii, et a.mark_id=m.mark_id. Relvaris Auto on välisvõti {mark_id}. Mark.mark_id ja Auto.mark_id peavad olema samade või ühilduvate andmetüüpidega. {mark_id} peab olema relvaris Mark kandidaatvõti. Tavaliselt kasutatakse seose loomiseks primaarvõtit. Teise relvari (tabeli) primaarvõtme väärtustele vastavad väärtused, mille kaudu saab
Iga nähtus meeltega tajutavas maailmas on individuaalselt eripärane; asja olemus on oma nähtumisvormide – üksikute asjade – jaoks ühine, üldine, universaalne. Meeltega tajutavad asjad on pidevas muutumises, teiseks-saamises kuni hävimise ja taastekkimiseni. Asjade olemused ei teki, hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad, püsivalt endapärase määratletusega, mitte-relatiivsed. Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks- jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad. Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu jagatavad. Nad on kehalised ning sellisena nägemisele tabatavad. Asjade olemused on lihtsad – see tähendab filosoofia keeles: ei oma osi (neid võiks selles tähenduses põhjendatumalt kui Demokritose elementaarkehi nimetada “aatomiteks”, jagamatuteks) –, mittekehalised-immateriaalsed ja seetõttu tabatavad vaid
annaabi.ee 
