5. tasu avalikust lubamisest; 6. muul seaduses ettenähtud alusel. Kõige sagedamaks võlasuhete tekkimise aluseks on leping. Lepinguline võlasuhe erineb teistest võlasuhetest selle tahteline iseloom. Võlasuhteid iseloomustab relatiivsus, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulistes suhetes, ei omanda lepingust, mille pooled nad ise ei ole, mingeid õigusi. Relatiivsetest õigussuhetest tekkinud õigustele saavad kaitset ainult selle konkreetse õigussuhte pooled, kelle vahel võlasuhe on tekkinud. Võlaõigussuhtes rakendatakse dispositiivsuse, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. Dispositiivsuse printsiip (VÕS § 5) - enamikes õigussuhetes on pooltel võimalik kokkuleppel kõrvale kalduda seaduses sätestatust. Kõrvalekaldumine ei ole lubatud, kui see on vastuolus avaliku korra, heade kommetega või rikuks teiste isikute õigusi
5) Mida tähendab võlasuhte relatiivsus? Võlasuhteid iseloomustab reltiivsus, mis tähendab, et võlasuhe saab tekkida ainult poolte vahel ning kolmandad isikud, kes lepingut täidavad või osalevad mõne muu õigusliku seose kaudu lepingulises suhtes, ei omanda lepingust, mille pooleks nad ise ei ole, mingeid õigusi. Võlasuhete realtiivsust kinnitab VÕS-i § 2 lg 1, mille kohaselt on võlasuhe õigussuhe, mille kohhustused ja vastavad nõudeõigused tekivad konkreetsete isikute vahel. Relatiivsetest õigussuhetest tekkinud õigustele saavad kaitset ainult selle konkreetse õigussuhte pooled, kelle vahel võlasuhe on tekkinud. 6) Millistele võlasuhetele kohaldub võlaõiguse üldosa? VÕS § 1 lg 1: Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses
Seda lepitus- või tasumisteooriat nimetatakse ka absoluutseks karistusteooriaks. Clive Lewis väidab, et igasugune karistus muutub ebaõiglaseks, kui sellest eemaldada ärateenimise ja kättetasumise idee. Kättemaksuhimus endas sisaldub õiglusetuum, täpsemalt selle nõudmises, et kurja inimest ei tohi jätta täielikku rahulollu oma kurjuse üle ning seda peab laskma talle paista sellisena, nagu ta õigesti paistab teistele inimestele - kurjusena. Relatiivsetest karistusteooriatest tuleks kõigepealt nimetada k i n d l u s t u s t e o o r i a t, mille järgi peetakse kõige olulisemaks teha õigusrikkuja ühiskonnale kahjutuks, võttes temalt vabaduse, teatud puhkudel isegi elu. See sünnib eeskätt ühiskonna huvides, mitte karistatava isiku huvides. Koolis võiks sellest teooriast rääkida sellistel juhtudel, kui keegi heidetakse koolist välja, pannakse teistest eraldi istuma jms.
annaabi.ee 
