toimepanemise eest järgneb sanktsioon. Säärased kriminaliseeritud teod on ammendavalt üles loetletud kriminaalkoodeksis see tähendab - kui mingit tegevust või tegevusetust kriminaalkoodeks ei sätesta, siis see ei ole ka kuritegu. Kriminaalkoodeks sätestab karistused teatud tegude toimepanemise ees..Karistused võivad olla ära toodud kas absoluutsetena (karistus on ära toodud nii, et kohtul pole selle mõistmisel üldse valikut või on see valik samahästi kui piiritu), relatiivsetena (on ära toodud karistuse liik näiteks rahatrahv - ja seatud teatud piirid) või alternatiivsetena (võimaldavad valida karistuse kahe või enama liigi vahel). Kriminaalõigus seab piirid, kes saab olla kriminaalõigusliku suhte subjektiks. Isik peab olema süüdiv (võimeline oma teost ja sellega põhjustatud tagajärjest aru saama), jõudnud teatud vanusesse üldiselt 18, erandjuhtudel ka 15 või 13 aastane, teatud kuriteod eeldavad
(Paljuski sarnasena elektriasjanduses esinevale pluss- ja miinuspoolusele.) Kui ta nüüd pisut hiljem redutseerib need omadused relatiivseks ehk ikkagi sisutühjaks, siis kuidas saavad relatiivsed kvaliteedid tekitada energia? Energia saavad tekitada ainult absoluutsed kvaliteedid. Lahenduse taolisele dilemmale leiame ehk siis, kui mõtleme, et Hea ja Kuri on ikkagi absoluutsed kvaliteedid, kuid meie inimlik otsustusvõime ei suuda nende olemuseni tungida ning nõnda me näeme ja kogeme neid relatiivsetena. (JUNG 1986:43) Samas peab olema täpne ning ütlema, et kuigi inimkogemuses on Hea ja Kuri relatiivsed, siis ometi pole nad illusoorsed (millest saab üle gnostilist laadi tarkuse mõttejõul), sarnasel printsiibil nagu näiteks tänapäeval mõtleb ameerika sekt nimega Kristlik Teadus. Empiirilise psüühilise kogemusena on nad Jungil reaalsed. ,,Kriitikat saab rakendada ainult psüühiliste fenomenide suhtes, see tähendab ideede ning
annaabi.ee 
