sumbuvvõnkumisteks. A(t ) = A exp(-t ) . (7.11) Amplituudi kahanemine ehk sumbumine on seda kiirem, mida suurem on sumbuvustegur , ehk valemi (7.8) põhjal mida suuremad on dissipatiivsed jõud süsteemis ja mida väiksem on võnkuva keha mass. Sumbuvusteguri pöördväärtust nimetatakse võnkumise relaksatsiooniajaks, 1 2m = = . (7.12) Relaksatsiooniaja füüsikaline tähendus selgub järgnevast arutluskäigust. Olgu võnkumise alghetkest möödas relaksatsiooniajaga võrdne aeg, s.t. t = . Siis valemi (7.11) põhjal on amplituudi väärtus A( ) = A exp( - ) . Asendades siia relaksatsiooniaja valemist (7.12), saame A A A( ) = . (7.13) e 2,72 4
3 Amplituudi kahanemine ehk sumbumine on seda kiirem, mida suurem on sumbuvustegur , ehk valemi (7.8) põhjal – mida suuremad on dissipatiivsed jõud süsteemis ja mida väiksem on võnkuva keha mass. Sumbuvusteguri pöördväärtust nimetatakse võnkumise relaksatsiooniajaks, 1 2m . (7.12) Relaksatsiooniaja füüsikaline tähendus selgub järgnevast arutluskäigust. Olgu võnkumise alghetkest möödas relaksatsiooniajaga võrdne aeg, s.t. t . Siis valemi (7.11) põhjal on amplituudi väärtus 2m t A( ) A exp A exp Ae 1 , 2 m millest järeldub
annaabi.ee 
