Kirjas annab H. v. Rathlef teada, et sõja ajal on jaama tegevus katkenud ning, et ta on Nõmmiku talu maha müünud ja ostnud sordiaretuse jaoks Volmarist 20 versta (13 km) kaugusel asuva Mazbrengui (Klein Wrangelshof) mõisa, kus on 500 vakamaad (1 vakamaa = 0,37 ha) põldu ja 400 vakamaad heinamaad. Ühe põhjusena märgib ta Nõmmiku talu väiksust ja maad ei olevat saanud naabrusest ka juurde osta. Teisena mainib ta poliitilist ebastabiilsust, rekvisitsioone, sõjavägede majutamisi, maa jagamist (võimul olid enamlased!), põlenguid ja avaldab kartust, et inventar võib kaduma minna. 1920. aastal Mazbrengui mõis võõrandati. 1919. aastast töötas ta Saksamaal, juhtides muuhulgas 19351942 rooside uurimise instituuti Sangerhausenis. Lahmuse ja von Bockid 19.20. sajandil Endise omanike liini tagasitulek Bockid naasid Lahmusele 1858. aastal, kui Ludwig von Ratlefi tütar Theophane (Fanny) (18381926) abiellus
valitsusasutused ning arreteerides Ulmanise kabineti liikmeid. Eestis tekitas riigipööre ärevust ja baltisakslaste-vastased meeleolud said uut hoogu. Eesti-Läti suhted- Probleemiks kujunesid Eesti-Läti vahekorrad. Veebruaris sõlmitud kahepoolse kokkuleppega kohustus Eesti formeerima, varustama ja juhtima loodavaid Läti rahvusväeosi, Läti aga tõotas hüvitada kõik vastavad kulutused, andis Eesti väejuhatusele loa korraldada Läti pinnal rekvisitsioone ning soostus vaieldavate piirialade (Valga linn ja mitmed vallad) Eestile kuulumisega. Eesti oli omapoolsed kohustused täitnud - Põhja Läti brigaad sai tuleristsed mais 1919 Põhja-Läti vabastamisel, kuid Lätis seatud nukuvalitsus ei täitnud oma kohustusi. Esimesed kokkupõrked Landeswehri sõjas: Esimesed Eesti ja Saksa vägede kokkupuuted Võnnu piirkonnas kandsid rahumeelset iseloomu, kuid 3. juunil andis
annaabi.ee 
