5. Revolutsiooni komiteed 6. Kuuluti välja Vabariik 7. Mõisate põletamine 8. Mäss – sõjaseisukord 2) Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda Eestit 28. juuli 1914- 11. november 1918 Inimohvrid ja materiaalsed kahju väikesed, Suured sõjalaagrid, mobilisatsioon-100000 eestlast, Halb mõju majandusele, Halvenes tööjõu kvaliteet: armeesse mobiliseeriti oskustöölisi, Hävisid suurettevõtted, Põllumajanduse hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioon, polnud võimalik soetada uusipõllutööriistu ega kunstväetist, katkesid maaparandusetööd. Suurematel linnadel näljaoht, Rahvusliku liikumise elav tõuge- organisatsioonid. 3) Veebruarirevolutsioon 1917 Autonoomia Põhjused: puudus kütusest, toiduainete ja tarbekaupa, transpordi süsteem ei töötanud, sõjavägi kaotas võitlusvõimet, kasvas sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu, kujunesid äärmuslikud meeleolud
Vajatakse 400 tonni teravilja. Lihatoodete osas olukord polnud parem, arvestati, et oleks vaja 5000 tonni erinevat lihatooteid, kuid saadaval oli ainult pool sellest. Keelustati toidu väljavedamist riigist. Oli sisseseatud kaardi süsteem, toidujagamiseks rahvale (200g leiba inimesele, hiljem vähendati seda 150g leivaks). Kuulutati teravilja vabatahtlik annetamine (Oodatust tuli 1/1000 annetusest). Kuulutati välja teravilja rekvisitsioon, teravilja ülejääk tuli anda riigile teatud tasu eest (Väike tasu). Keelustati ära vaba kauplemine toitainetega. Kuulutati välja taaskord teravilja rekvisitsioon, seekord võeti ära seemnevilja, mis tähendas, et polnud enam mida istutada. Veebruaris saabus Inglismaalt laev toitainetega, pärast seda igakuiselt saabus laev. Täisväärtusliku leiba anti piisavas koguses sõjaväele. Linnas toiduvormid olid väikesed
annaabi.ee 
