vabariigis ka otseselt NSV Liidu Rahandusministeeriumile allunud Proovivalve Inspektuur. Tema ülesandeks oli läbi vaadata vabariigis väärismetallidest ettevõtete toodang ning märgistada väärismetalli (kuld, hõbe) sisaldavust toodetes vastava pitsatiga. Suurima töömahu selle asutuse tegevuses moodustas Tallinna Juveelitehase toodangu märgistamine. Eestis töötanud Proovivalve Inspektuur analüüsis väärismetallide sisaldavust ka tolliorganite poolt rekvireeritud esemetes, samuti andis välja tõendeid ja lubasid väärismetallist esemete välismaale viimiseks. Eesti NSV-s töötanud tolliorganid Vabariigi Rahandusministeeriumile ei allunud omades seega otsealluvuse NSV Liidu Tolli Peavalitsusele. Liidu eelarvesse kanti täielikult ka kõik laekunud tollikulud. II Nõukogude Liidus olid pangad riiklikud krediidiasutused. Pangasüsteemile oli omane panganduse riiklik monopol: ringlusvahendite riiklik emissioon, tsentraliseeritud
Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis oli perekonna kui endiste aadlike käest Nõukogude võimu tulles rekvireeritud ja mida ainult orderite alusel väljastati. Ippolit muutis oma välimust ja asus briljandijahile, lihtsameelsena rääkis ta olukorrast õnnekütt Ostap Benderile, kes end talle kompanjoniks pressis ja Ippoliti oma käpa alla pani. Kuna ämm pihtis enne surma papp isa Fjodorile samuti, kuidas olukord on, ei oodanud seegi ja hakkas kalliskive taga ajama, tehes lõpuks puupaljaks oma naise, kes pidi kõik vähegi väärtusliku rahaks tegema ja talle saatma
annaabi.ee 
