tsiviillennuväest, sideettevõtteist. Riigistati ka riigi suurim pank Inglise Pank. 1951. Aastal natsionaliseeriti ka metallurgiatööstus, kuid see tööstusharu hiljem denatsionaliseeriti. Sellega suurenes tunduvalt riikliku sektori osa Suurbritannia majanduses. Osa majandusteoreetikuid nägi selles aktis juba sotsialismiteele asumist. Nii see siiski polnud: turumajandus säilis. Riigistamine sarnanes rohkem rekvireerimisega: endistele omanikele maksti tasu. Vahel oli riigi poolt makstav kompensatsioon isegi suurem kui omanikud oleksid saanud oma ettevõtte eest vabaturul müümisel. Inglise Panga aktsiate omanikud said natsionaliseerimisel hüvise, mis ületas neljakordselt aktsiate nominaalväärtuse. Vahetult pärast Teist maailmasõda seoses tööstuse ümberkorraldustega rahuaja tingimustele kiirenes tööstuse kasvutempo. Edaspidi aga kasvutempo langes ning Suurbritannia jäi tööstuse
vastasid suurkodanluse huvidele. Napoleoni diktaatorlikku võimu aitasid tugevdada Prantsusmaa sõjalised võidud. 1804.a. kuulutati Napoleon pärandatava võimuga keisriks. Tema algatusel loodud seadusandlus "Tsiviilkoodeks" oli eeskujuks teistele riikidele. Napoleon soosis teaduste ja kunsti arendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsiooniliste sõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi (magasinisüsteemi asendamine rekvireerimisega võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada), asendas joontaktika sügava lahingukorraga (ründekolonnidega), oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika koondada, kasutas oskuslikult suurtükiväge jne. Sõjaväe juhtkonna komplekteeris ta lahinguteenete, mitte päritolu järgi. Napoleoni keisriks kroonimine toimus 1804.a. Pariisis, kuhu selleks puhuks saabus paavst. Kindral Bonaparte võttis Püha Isa vastu jahiülikonnas ja klähviva koerakarja saatel
annaabi.ee 
