Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, selle lahingukorda viimiseks ei läinud kaua aega. Alalise armee komplekteerimisviisiks jäi endiselt vabatahtlike värbamine, hiljem 6 lisandus ka sundvärbamine, mida teostas riik. Lisaks värbamisele rakendati mitmel pool riigialamate rekuteerimiseks väeteenistusse ka sõjaväekohustust. Sõjaväkke mindi põhiliselt raha teenima, mõni üksik liitus ka huvi pärast. Teenistusse võeti mehi kindla lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks, mõnikord ka vanaudesni, see aga tähendas, et sõdur kaotas oma tsiviilelu. Alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks. Jalavägi oli varustatud piikide ja tulirelvadega. Täägi kasutuselevõtuga kadusid piigid, ning jalaväe relvastus ühtlustus. Jalaväe peamiseks
vahendusest ja hakkas ise sõjaväge korraldama. Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei läinud enam pikka aega. Alalise armee komplekteerimisviisiks jäi endiselt vabatahtlike värbamine, hiljem lisandus ka sundvärbamine. Kuid värbamist teostas nüüdsest riik ja mitte enam eraettevõtja. Lisaks värbamisele rakendati mitmel pool riigialamate rekuteerimiseks väeteenistusse ka sõjaväekohustust. Sõjaväeteenistusse astute mitmetel motiividel.Paljudele pakkus ta elatist ajal mil tsiviilelu seda ei võimaldanud. Kuid väeteenistusse mindi ika elu muutmise eesmärkidel või lihtsalt seiklushimust. Valdav enamik mehi sattus sinna siiski majanduslikel põhjustel. Teenistusse võeti mehi kindla lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks.Mõningates riikides hoiti mehi armees kuni vanaduseni
annaabi.ee 
