vivad olla aurumuundurid, muunduvad hest olekust teise. Vivad kanda nimetust Gradiirid, vivad kanda nimetust Regeneraatorid , Rekuperaatorid vi siis klmutid. TPRINTSIIBI JRGI: jaotatakse pindtpi soojusvahetid ja segamissoojusvahetid, pindtpi soojusvahetites mbritsevad igat soojuskandjat tahkedseinad mis vtavad siis soojusvahetusest osa kas osaliseltvi tielikult , see pinna osa millelt toimub soojuvehtumine nimetatakse kttepinnaks ehk jahutuspinnaks. Rekuperatiivsed soojus vahetid ja teiseks vivad nad olla regeneratiivsed soojsvahetid (regeraatorid) valdavalt levinud on rekuperatiivsed soojusvahetid, nendes rekuperatiivsetes soojusvahetites toimub soojusvahetus lbi soojuskandjaid eraldava pinna soojuvoolu suund nendes seadmetes jb soojusvaheti ttamise ajal muutumatuks. Regenariit soojusvahetites puutuvad he ja sama kttepinnaga kokku kaks vi enam soojuskandjat vahldumisi see thendab seda et kuumutava soojuskandja soojus akumuleerub selles kttepinnas
Valemi tuletus ja skeem vihikus. 71. Soojusläbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas. Valem sama : Q = * A(t v1 - t v 2 ) = * A * t ,skeem teine, selle saab vihikust koos tuletusega 72. Soojusvahetite liigitus ja iseloomustus. Soojusvahetite arvutuse üldalused. Konstruktsiooni arvutus ja kontrollarvutus. Soojusvahetiks nimetatakse tehnilist seadet, milles toimub soojuse ülekandmine kõrgema temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib
Valemi tuletus ja skeem vihikus. 71. Soojusläbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas. Valem sama : Q * A(t v1 t v 2 ) * A * t ,skeem teine, selle saab vihikust koos tuletusega 72. Soojusvahetite liigitus ja iseloomustus. Soojusvahetite arvutuse üldalused. Konstruktsiooni arvutus ja kontrollarvutus. Soojusvahetiks nimetatakse tehnilist seadet, milles toimub soojuse ülekandmine kõrgema temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund. Jagunevad omakorda 2te alarühma: Pindtüüpi(pärivoolu, vastuvoolu, ristivoolu ja segavoolu) soojusvahetid ja segunemissoojusvahetid. 2) Regenartiivsed soojusvahetid Soojusvoolu suund perioodiliselt muutub. Soojusvahetite soojustehniliste arvutuste aluseks on eelpool vaadeldud soojusülekande valemid ja nendele lisandub veel soojusbilanssi võrrand. Olenevalt eesmärgist võib
sellise energiahulga hajutamisega. Elektrienergia rekuperatsioon. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on asjaolu, et toitevõrku tagastatud elektrienergiat saavad kasutada teised samasse võrku lülitatud elektritarvitid. Selleks tuleb muunduriga ühendada täiendavad ahelad, mille mõõtmed ja mass ületavad sageli muunduri mõõtmed ning massi. Tänu kõrgele maksumusele kasutatakse antud muundureid harilikult spetsiaalsetes elektriajamites, kus on nõutavad rekuperatiivsed karakteristikud. Seega pole mootori väikese võimsuse ja koormusmuutliku talitluse korral rekuperatiivpidurdus majanduslikult otstarbekas, välja arvatud juhul, kui mootorit toidetakse piiratud võimsusega akupatareist. Dünaamiline pidurdus. Erinevalt rekuperatiivpidurdusest ei tagastata dünaamilisel pidurdusel pidurdustakistisse antud elektrienergiat toitevõrku. Väikese pidurdusenergia puhul on
annaabi.ee 
