Paratsetamool (mitte-NSAID) Põletikuvastane toime väga nõrk Vähendab PG-de sünteesi nagu ka NSAIDid Kui arahhidoonhappe tase on madal, inhibeerib paratsetamool ka COX-2 Analgeetiline toime realiseerub läbi kesknärvisüsteemi alanevate serotoniinergiliste kiudude aktivatsioon Varasemalt mehhanismina väljapakutud COX-3 inibeerimine ei oma paratsetamooli toimes kliinilist tähtsust Paratsetamooli metabolism Imendumine: peensoolest, rektumist Biosaadavus sõltub doosist: enamasti 70-90% 10-20% paratsetamoolist seondub erütrotsüütidega Metabolism: maksas (sulfaat, glükuroniid), oksüdatsiooni toksiline kõrvalprodukt on N-atsetüülbensokinoonimiin (NABQI) Paratsetamooli plasma poolväärtusaeg Ei sõltu vanusest Lüheneb antikonvulsantide kasutamisel Pikeneb dekompenseeritud maksapuudulikkuse korral Paratsetamooli mürgistus Üle 10 g paratsetamooli manustamine võib lõppeda surmaga
Lapse kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt, rektaalselt, kõrvast (trummikilelt), nahapinnalt ning suurematel lastel ka suust (Kelsey & McEwing 2008). Jirapaet ja Jirapaet (2000) uurisid vastsündinutel erinevaid kehatemperatuuri mõõtmise viise ja leidsid, et rektaalselt mõõdetud kehatemperatuuri mõõtmiseks kulub kõige vähem aega - keskmiselt 5,4 minutit (elavhõbeda termomeetriga), samas kui aksillaarselt mõõtmiseks kulub keskmiselt 7,9 minutit. Rektumist mõõdetud temperatuur on keskmiselt 0,3°C kõrgem võrreldes aksillaarse temperatuuriga (Jaanson 2001). Kuulmekilelt kehatemperatuuri mõõtmist ei soovitata, sest selleks on vaja spetsiaalset termomeetrit ning sellega mõõtes teevad õed kõige rohkem vigu. Samas rõhutatakse, et last segab aksillaarselt või naha pinnalt kehatemperatuuri mõõtmine vähem ja see on hügieenilisem võrreldes rektaalse kehatemperatuuri mõõtmisega
annaabi.ee 
