ainete rakusisesel ja rakkudevahelisel pasiivse trantspordiga, toimub glükoosi süntees trantspordil, liikumisprotsessides. Need reaksioonid toimuvad ööpäevaringselt, Assimilatsioon-organismis kõik aga eeltingimuseks peab olema sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse valgusstaadium. Atmosfääri hapnik tekib sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid. veefotolüüsil. Pimedusstaadiumi reksiooni Energiat saadakse ATP-dest nimetatakse kokku Calvini tsükliks. 18ATP Anaroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe-lihastes või etanooli moodustumisega- suhkrulahustes,marjamahlades. Vabaneb 2 ATP energiat Glükoosi lagundamine: glükolüüs,tsitraaditsükkel, hingamisahela reaksioonid Glükolüüs-toimub tsütoplasmas. Glükoos -6C laguneb kaheks 3C püroviinamarihappeks ja eraldub neli H. Rakk salvestab energia 2 ATP- sse
Hüdrolüütiline happesust põhjustavad need vesinik ja alumiiniumioonid, mis mulla kolloididelt väljatõrjuvad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De
Hüdrolüütiline happesust põhjustavad need vesinik ja alumiiniumioonid, mis mulla kolloididelt väljatõrjuvad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel 28. Mulla puhverdusvõime- on mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reksiooni muutusele.Põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvad nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid.. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. PV ja ka neeldumis mahtuvuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De
annaabi.ee 
