Inglismaa on kujunenud peamiseks eeskujumaaks linnasid ümbritsevate planeeritud roheliste vööndite osas. Mõiste "roheline vöönd" on tavaliselt seostatav suure hoonestamata (va põllumajandushooned) tsooniga linna ümber, mis sisaldab nii riigi, munitsipaal- kui ka eraomandis olevaid põllu- ja metsamajandus alasid, kus riigi või munitsipaalvõimud on kehtestanud teatud piirangud maakasutusele ja eriti ehitustegevusele. Arvatakse, et vöönd täidab ka pargi- (rekreatsiooniala), maastikukaitse ja viljakate muldade kaitse funktsioone. Briti traditsioonis on viimastel funktsioonidel pigem teisejärguline tähtsus. Peamiseks eesmärgiks on olnud hoida linn kompaktsena ja piirata linna ekstensiivset kasvu. Hiljem kombineeriti seda eesmärki ka ideega, mille järgi ehitati olemasoleva linna täitumisel (sobiva rahvaarvu saavutamisel) uus linn väljapoole rohelise vööndi ala. 27. Asustuse piirkonnatüübid (kolm, nende erinevused).
külalisteraamatute või matka sihtpunkti jõudmisel täidetavate raamatute sissekandeid (viimaseid peamiselt mägironijate registreerimiseks Austrias ja Saksamaal). Näiteks Küprosel salvestatakse looduspunktide külastuskeskuste piletimüügi info ning Kreekas kasutatakse piletimüügi infot, et loendada kaitsealade külastajaid. Leedus kasutatakse rahvuspargi külastajate loendamiseks näiteks praamipiletite müügi infot. Rekreatsiooniala sissepääsule, tualettidesse, tava- või pöördväravatele paigaldatud mehaanilisi loendureid kasutatakse Eestis, Soomes ja Norras. Aerofotosid ja GPS-seadmeid kasutati vastavalt neljas ja kolmes riigis. Näiteks Taanis ja Saksamaal kasutati aerofotosid, et loendada inimesi järvede ääres ning mererandadel, Austrias aga seevastu loendati nende abil külastajaid mäetippudes. GPS-seadmeid kasutatakse tavaliselt külastajate liikumise
annaabi.ee 
