Nüüdseks suur osa hävinenud. Liigirikkad. Liivia-Maria Laasimer eristas: (I) Lääne-Eesti mandriosa ja saarte niitude ja puisniitude rajooni (II) Loode-Eesti ja Põhja-Eesti rannikuvööndi aruniitude rajooni (IV) Pedja jõe basseini soode ja lamminiitude rajoon (VII) Emajõe alamjooksu ja Peipsi järve edelaranniku lammisoode rajoon Puhkemaistud on puhkajate teenindamiseks ja viibimiseks kohaldatud maistud. Rekreatiivala – spordi- ja puhkemaastik, mis on aastaringselt kasutuses ja ettevalmistatud nii tehniliselt kui looduslikult. Tööstus- ja kaevandusmaistud Akultuurmaistud ehk vastandiks kultuurmaistudele. Enamasti keskkonnaohtlikud (Põhjavee-, pinna- ja õhureostus. 3. Inimmõju kujunemine Eesti maastikes asustuse ja põllumajanduse näitel. Erinevad ajaperioodid, inimmõju iseärasused (selle väljendus maastikus). 4. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud
see projekti tegemist, kui kasutada parimat võimalikku tehnikat ja viies tekiv keskkonnale mõjuv kahju miinimumini, siis võib nii antud piirkonna elukeskkond, kui ka tööhõive paraneda. 30 10. Kasutatud materjalid 1. Haabersti linnaosa üldplaneering - aruanne 2009 http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6449s51596 2. Harku-Nõmme _mustamäe rekreatiivala teemaplaneeringu strateegiline keskkonnamõju hindamine - aruanne 2003 http://www.kootplaan.ee/HARKU/E862_Harku_rekrala_teemaplan_KMH.pdf 3. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2007 http://vana.harku.ee/.files/660.pdf 4. Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977 5. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Harku_j%C3%A4rv 6. EMHI http://www.emhi.ee/ 7
annaabi.ee 
