Palju on ahvenat, särge. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956.a. üsna pidevalt täiendatud. Tema rekordsaagid on ulatunud 100 tonnini aastas. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas. Hea toidukala osakaal moodustab üldkogusest 60-70%. Kalasaagi väärtus on varasemaga võrreldes tõusnud 6-8 korda. (Võrtsjärv, www.vortsjarv.ee) 6 Kaldad ja põhi Järve kaldad on enamasti madalad (joonis 3)- lõunaosas soised, põhjaosas liivased. Idakallas on suhteliselt kõrge. Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune
maakonnas läbiviidud uuring näitas, et aastas korjati ühe uuringus osalenud leibkonna poolt keskmiselt 87 l metsamarju, millest enda tarbeks kasutati 23 liitrit. Linnaelanikud kasutasid enda tarbeks keskmiselt 4 l seeni ja maaelanikud 19 l seeni leibkonna kohta (Kaimre, 2000). Mõningates maapiirkondades on tänapäeval (äärealad) suvisel ajal marja- ja seenekorjamine oluliseks sissetulekuallikaks. Metsamarjadest on olulised: Jõhvikad, nende saagikus võib ulatuda 500-600 t ha -1 (rekordsaagid kultuuris isegi 2000 t ha-1). Pohl - on nii metsamari, kui ka ravimtaim. Saagikus tavaliselt 250-250 kg ha-1. Saagikamad on vanemad pohlamännikud, kus puistu liitus on 0,4-0,5. Suurema liituse korral saagikus langeb. Raviotstarbel kasutatakse ka võrseid ja lehti, peaks aitama nohu ja külmetuse vastu. Mustikas, nii nagu ka pohl on marja- kui ravimtaim. Saagikus 200-250 ha-1. Vaarikas - kasvab viljakamate kasvukohtade raiestikel. Annab saaki 2-3 a. vältel umbes 500 kg ha-1. On ka hea meetaim
annaabi.ee 
