muudes valdkondadaes tema uurimused eesti sürrealismi klassikutest Ilmar Laabanist ja Andres Ehinist. ,,Swinburne" (,,Biograafiline sari kahes osas"); ,,Kaalud"; ,,Jazz" Neid teoseid ühendab see,et Krull keskendub neis mingile kindlale teemale või suhestab oma kirjutamise mingi laiema teema või ka kunstivaldkonnaga. ,,Swinburne" tegeleb väga üldiselt öeldes kirjandusloo probleemiga või kirjandusloolise biograafia kirjutamise probleemiga. See tähendab, et tegemist on poeetilise rekonstruktsiooniga ühe inglise poeedi Ch. A. Swinburne'i elusloost. See kirjanik kuulub inglise kirjanduses prerafaeliitide hulka, kelle tuntuim esindaja on Rosetti. Krull valib sellise autori põhjusel, et selle autori kaudu saab ta osutada kirjandusloo piiratusele. Ta tahab kogu kontseptsiooniga näidata, et on väga palju autoreid, kes jäävad kaanonist välja. Selle raamat sissejuhatavas osas Krull päris otsesõnu osutab
alates saab rääkida sünteetilise evolutsiooniteooria võidust. Ernst Mayr, Julian Huxley ja George G. Simpson olid lisaks T.D.’le põhilised, kes siis viiekümnendate alguseks andsid lõpliku kuju neodarvinismile - sünteetilisele evolutsiooniteooriale. T.D. see raamat on paljuski moodne siiani. Mitte niivõrd faktuaalse sisu poolest, vaid üldkompositsioonilt. TD sõnastas selgesti senini valdavana püsinud jaotuse - evolutsioon tegeleb evolutsiooniliste sündmuste rekonstruktsiooniga ühelt poolt ja teisalt mehhanismidega, mis evolutsiooni mõjutavad (…the mechanisms that bring about evolutionary changes may be studied …. The present book is dedicated to a discussion of the mechanisms of species formation in terms of the known facts and theories of genetics"). TD töötas oma raamatut aeg-ajalt ümber ja 1970 ilmus selle viimane versioon pealkirja all "Genetics of Evolutionary Processes".
annaabi.ee 
