A.Zahharova ja G.Filippova. S.Freud omistas reas oma töödes üsasisesele perioodile ja sünnitusaegsetele läbielamistele suure tähtsuse hilisematel eluetappidel tekkivate hirmu ontogeneesi ja neurootiliste sümptomite tekkes. S.Ferenci ja O.Rank andsid koos 1923.a. välja raamatu ("Psühhoanalüüsi täiendamise küsimused"), milles väitsid, et analüüsi juures tuleb rohkem tähelepanu pöörata mitte "vaimsetele rekonstruktsioonidele", vaid "emotsionaalsele kogemusele". Hiljem (1924) seletas S.Ferenci mitmeid täiskasvanud inimeste probleeme nende instinktiivse püüdega minna tagasi ema rüppe. S.Freud heitis O.Rank'ile ette isa rolli ignoreerimist. Teades O.Rank'i äärmiselt vaenulikku suhtumist oma alkohoolikust isasse nägi S.Freud selles ignoreerimises sünnitraumatismi teooria autori enda probleemide peegeldust (1926). "Loote programmeerimise" hüpotees eeldab, et mõningad ärritavad tegurid võivad
kumb neist (vivipaarsus või ovipaarsus) on eellashomoloogia. Kas nende ühine eelllane oli ovipaarne või vivipaarne? Kui objektideks on hiir, känguru, vares, kilpkonn ja krokodill, siis võttes välisgrupiks kala (samuti vertebraat), võime julgemini oletada, et ovipaarsus oli enne ja viviparsus tekkis vaid liinis, mis viis känguru ja hiireni - ja mitte vastupidi. FÜLOGENEESI REKONSTRUEERIMINE III Makromolekulid kui info allikad fülogeneetilistele, konstruktidele ja rekonstruktsioonidele Viimased kümmekond aastat on kiiresti arenenud molekulaarsete tunnuste kasutamine fülogeneetilistes rekonstruktsioonideks. Võib koguni öelda, et geenide ja valkude primaarstruktuuri andmestik on muutunud absoluutselt domineerivaks. Eelkõige just andmestik geenide tasemel, sest valkude primaarstruktuuri selgitamine on valdavalt tuletis geeni struktuurist - teades geneetilist koodi (ja splaissingu reegleid seal, kus on tegemist intronitega). Mis siis tingis sellise pöörde? Palju asjaolusid
annaabi.ee 
