loodusressursside kasutamiseks · Alternatiivid I ja II- (uut kaid ei rajata). Uusi loodusressursse ei kasutata ehitusmaterjaldeks. · Alternatiivid III ja IV rajatakse uus ristlus-ja väikelaevde kai, selle ehituseks kasutatakse vähe looduslikke materjale. 6.Võimalike alternatiivlahenduste võrdlemine ja keskkonnakasitseliselt parima reaalse alternatiivlahenduse valik · 0- Alternatiiv: Kursessaare sadamat ei rekonstrueerita, sissesõiduteed ei süvendata ning uut kaid ei rajata · I- Alternatiiv : Sadamasse navigeerimise ohutumaks muutmiseks süvendatakse ja laiendatakse sissesõidutee, kuid kaob kaitse tugevate külgutuulte ja lainetuse vastu · II- Alternatiiv: Lisaks sissesõidutee süvendamisele ja laiendamisele rajatakse uus kai sadama lääneossse · III- Alternatiiv: Lisaks sissesõidutee süvendamisele ja laiendamisele ning uue kai loomisele säilitatakse olemasolevad vallid
- psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (J. Semper) - kirjandusteaduslikud meetodid (A. Annist) - eksperimentaalsed välitöömeetodid (H. Tampere) Pärast IIMS Nõukogude aeg: keskne tüpoloogiline meetod: - lähtumine geograafilis-ajaloolisest meetodist eeldatakse tekstide genuiinse seose olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist - eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist o nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste ,,arhetüüp" (eeldatav algvorm) o võetakse enam arvesse laulikute-jutustajate loovust - eesmärk on kõik arhiivitekstid tüpoloogiliselt korrastada Filoloogiline suund 1940-1970: - tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder) o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust) o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988