veel aru ei saa. Kui õpetaja aga sellega ei arvesta ja kasutab väljendeid, millest õpilastel aimugi pole, kaob neil huvi õppimise vastu selles aines (http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/kognitivismppimine.html). 2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine Eelnevalt mainituna on õppimise kognitiivses käsituses kaks peamist suunda. Esimene vaatleb õppimist informatsiooni vastuvõtmisena ja teine suund informatsiooni rekonstrueerimisena (Krull, 2001). 2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine Õppimine informatsiooni vastuvõtmisena eeldab, et õpetaja edastaks õpilasele kindlapiirilist teavet ja õpilased toimiksid selle vastuvõtjatena (Krull, 2001). Suunad, kus käsitletakse õppimist informatsiooni vastuvõtmisena, pööratakse õppetöö organiseerimisel tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele
normid, jälgib ise oma käitumist ja kontrollib tasustamist. IV Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused 1) Kognitiivsete õppimisteooriate kujunemine. Võidukäik algas 1960ndatel. Praeguseks on õppimise kognitiivses käistuses kujunenud kaks äärmuslikku suunda: esimene ja varasem vaatleb õppimist peamiselt informatsiooni vastuvõtmisena; teine, mida esindab nn radikaalne konstruktivisim, informatsiooni rekonstrueerimisena. 2) J. Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsituste lähtealusena. Enamiku nende teooriate lähtealuseks on Piaget’ tunnetusprotsessi üldmudel, kus õppimist käsitletakse uue teadmise integreerimisena eelnevate kogemustega. Skeemidena laekuv kogemus võimaldab inimestel ette näha sündmuste arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla (ebamugavustunne)
annaabi.ee 
