vastasahelatesse. Samasse ahelasse katkete tegemisel toimub vaid väike ülekanne. 79. Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist. Komplementatsioonitesti piirangud. Komplementatsioonitest näitab, kas mutatsioonid on alleelsed ehk kas nad paiknevad ühes ja samas geenis. Jälgitakse, kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või komplementeeritud, metsiktüüpi fenotüübiga. Rekombinatsioonitestis uuritakse kas mutatsioonid on aheldunud ja kui on, siis kui kaugel nad asuvad üksteisest kromosoomis. Mida lähemal asuvad, seda madalam on rekombinatsioonisagedus. Komplementatsioonitesti piirangud: · Uuritavad mutatsioonid ei tohi olla dominantsed või kodominantsed · Kui toimub geenisiseste mutatsioonide komplementatsioon. Komplementatsioonitesti kasutamine on raskendatud polaarsete mutatsioonide puhul.
üksteisega üksikahelaliste sildade kaudu, mis on teineteisega risti.Nt: kui enne olid A B ja a b alleelid kõrvuti siis nüüd võivad olla kõrvuti alleelid A b ja a B. *Kui endonukleaas lauhutab kromosoomid teineteisest võivad sillad katkeda kas horisontaalselt või vertikaalselt, mille tulemusena võivad kõrvuti sattuda erinevatest kromosoomidest pärinevad järjestused. 79)Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestis. Komplementatsioonitesti piirangud. Komplementatsioonitest näitab kas mutatsioonid on alleelsed ehk kas nad paiknevad ühes ja samas geenis. Rekombiatsioonitestis aga uuritakse kas mutatsioonid on aheldunud ja kui on siis kui kaugel nad asuvad üksteisest kromosoomis. Komplementatsioonitest näitab kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või metsiktüüpi fenotüübiga.Rekombinatsioonitest võib
tegemisel toimub vaid väike ülekanne (moodustub vaid väike heterodupleks). 79. Komplementatsioonitesti rakendus, selle erinevus rekombinatsioonitestist. Komplementatsioonitesti piirangud. · Komplementatsioonitest näitab kas mutatsioonid on alleelsed ehk kas nad paiknevad ühes ja samas geenis. Jälgitakse, kas ristamisel saadud heterosügoodid on mutantse fenotüübiga või komplementeeritud, metsiku fenotüübiga. · Rekombinatsioonitestis aga uuritakse, kas mutatsioonid on aheldunud (asuvad samas kromosoomis) ja kui on, siis kui kaugel nad asuvad üksteisest kromosoomis. Mida lähemal asuvad, seda madalam on rekombinatsioonisagedus. · Piirangud komplementatsioonitestil: Uuritavad mutatsioonid ei tohi olla dominantsed või kodominantsed Ei ole rakendatav geenisiseste mutatsioonide komplementatsioonil. On raskendatud polaarsete mutatsioonide puhul. 80
annaabi.ee 
