võimalused ja võimed, reageerivad reklaamile tavaliselt järgmiste psüühiliste operatsioonide ja vastustega: 1. Reklaamteadet märgatakse. 2. Reklaamis esitatut tajutakse põhjalikumalt, mõistes esitatu tähendust, tajudes asja detailideni, hoides tähelepanu püsivana. 3. Märgatu ja tajutav seostatakse mäluandmetega. 4. Olemasolevad hoiakud kujundavad valmiduse reageerida sõnumile teatud kindlal viisil. 5. Isik reageerib esitatud reklaamteatele mingi otsustusega või vastustoimingu valimise ja elluviimisega. Peibutis> huvi tekkimine> seostumine mäluandmetega > ostumotivatsiooni või selle puudumine> ostmine või ostust loobumine. Tekst, arendades peibutise poolt käivitatud huvi ja teemat, kasutab ära ning süvendab motivatsiooni, mille suund on määratud peibutise poolt. Reklaamipüramiid näitlik võte, kuidas reklaamijad saavad endale ette kujutada reklaami otstarvet ja mõju
teadmised, väärtused (kõige raskem on mõjutada inimest väärtuste tasandil). Hoiak: • Hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. • Suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmishoiak reageerida teatud kindlal moel; reageerida, kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konktreetsele reklaamteatele selle esitamise hetkel. • On õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus, kujuneb ajas. • Hoiaku kui suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on valents – kas inimene suhtub millessegi positiivselt või negatiivselt. Hoiaku uuringud: Peamine hoiaku uuringu meetod on Likert’i skaala – kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, mis määrab
annaabi.ee 
