Reklaamistrateegiad. Kolm reklaamitegijate seas populaarset strateegiat on loosungid (lööklaused), mõistusele suunatus ja tunnetele suunatus. Lööklause: "Point ruulib". Pealtnäha mõttetu fraasikene. Reklaamikoostajad näivad uskuvat, et sellised väited, mis kõlavad uhkelt, aga ei tähenda midagi, tõstavad läbimüüki, kui neid piisavalt sageli korrata. Mõistusele suunatus. "Meie küpsistes on 25 % vähem kaloreid kui teistes tuntud küpsistes." Pöördumisega mõistuse poole loodetakse loogika või põhjendamisega veenda inimesi toodet ostma. Tervisetoidu, valuvaigistite ja teiste igapäevaste ravimite reklaamid kasutavad sageli seda tehnikat. Pöördumine tunnete poole. Siin kaasneb reklaamija sõnumiga psühholoogiline veenmine. Tüüpiliste strateegiate hulka kuuluvad kuulsuste kasutamine, "karjainstikti" tekitamine ja populaarsuse rõhutamine. Kuulsuste kaasamine. Kuulsad inimesed (näiteks sportlased) väidavad, et nad ...
mistõttu nende levik oli puhttehniliselt piiratud. (Roose 2002:14) Trükikunsti leiutamine 1440. aastal Euroopas andis olulise tõuke reklaami arengule sellest algas reklaamiteadete masstootmine. 1839. aastal andis olulise panuse reklaami arengule fotograafia sünd ning 1890. aastal fotolitograafia leiutamine ja 1895. aastal kino teke. 1899. aastal sai teoks esimene üle 1 miljoni USA dollari maksev reklaamikampaania, samal ajal tekkisid ka esimesed reklaamitegijate klubid ja ühendused. (Roose 2002:15) Reklaamindust iseloomustavad järgmised omadussõnad: üldlevinud, tormakas, läbiv, materialistlik, intrusiivne, dünaamiline, ahvatlev, tüütu, ärritav, asendamatu, paeluv. Keskmine tarbija puutub päevas kokku mitmete sadade reklaamidega. Peter W. Allport'i 1974. aasta Journal of Advertising artiklis ,,Professionalism in Advertsing" uuring paljastab, et keskmine linnas elav inimene puutus kokku 117 kuni 484
arvestamisele. Psühhoanalüütilise suunitlusega reklaamipsühholoogid püüavad väga palju apelleerida seksuaalvajadusele. Reklaami mõjumehhanism on psühhoanalüütilise spetsialisti arvates kokkuvõtlikult järgmine : selle toote või teenusega seostub võimalus rahuldada mingit vajadust; kui tahan seda vajadust rahuldada, siis ma tarbin seda teenust või toodet. Reklaami edu sõltub mitte niivõrd õigesti töötava, tarbijat kujutava teoreetilise mudeli olemasolust, kuivõrd reklaamitegijate kogemustest ja talendist. Reklaamipsühholoogia edu võtmeks on reaalse käitumise ja selle aluseks olevate hoiakute kujunemise seaduspärasuste mõistmine ja sellele tuginev oskus hoiakuid ning käitumist muuta. Reklaamipsühholoogia lähtealused Reklaami psühholoogiline olemus Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust
annaabi.ee 
