20 miljonit inimelu nudnud laastav sda. Nukogude Liidu propagandamasin, mille t nide siin krval listab NLiidu vgesid, oli natside omaga vrdvrne, kuid ttas aastakmneid kauem. Nii massikultuuri plahvatusliku arengu kui ka poliitilise reklaami edukuse tttu on arusaadav, et valdava osa 20. sajandist nimetasid hiskonnakriitikud reklaami inimestega manipuleerijaks ning ksitasid inimesi kui reklaami poolt uimastatud, passiivset, petta saavat massi. Tnapeva inimesed on reklaamitarbijatena rohkem kursis reklaami mjutusskeemidega. Traditsiooniliste mjutusskeemide tuntus ja vhenev efektiivsus suunab reklaamitegijaid uusi vtteid otsima, nagu lal reklaamitegijad tlesid. USA meediakriitik Mark Crispin Miller arvab reklaami viimaste aastate suundade kohta nii: "Kui me rgime reklaamist, siis enamasti mtleme valget propagandat ehk reklaame, mis on ilmselgelt reklaamid. Nad annavad mrku, et tegu on reklaamiga. Kuid sealt edasi juame palju
ei tohiks sisaldada üleskutset käitumiseks, mille tulemusena võiks laps sattuda ohtu või minna vastuollu ühiskondlike normidega, kuna laps ei pruugi olusid adekvaatselt hinnata. Näiteks võib-olla ei tohiks teatud sorti reklaami, näiteks alkoholireklaami, lastele üldse esitada. (Eetikaveeb 2011) Lastele suunatud tsensuuri reklaamialal võib pidada ka sõnavabaduse rikkumiseks. Linnar Priimägi arvab oma raamatus ,,Reklaamikunst", et laste käsitlemine eriliste reklaamitarbijatena ning püüd neid igakülgselt kaitsta, ähvardab tervet ühiskonda lapsestumisega. Priimägi väidab, et vähemalt teoreetiliselt ei saa reklaam olla kahjulik. Priimäe seisukoht on äärmuslik ning sellele võib vastu vaielda. Igal juhul on lastele suunatud reklaami eetilisuse vaagimisel olulised kaks küsimust: kas lastele suunatud reklaami üldse lubada; kui lubada, siis kuidas teha seda nii, et lapsi ei kasutataks ära, rõhudes nende vähestele kogemustele.
annaabi.ee 
