Oma mõju avaldavad isiksuse omadused (näiteks konservatiivsus, loovus, impulsiivsus, kognitiivne stiil, ekstravertsus), vilumused ja hoiakud. Kõige selle taustal areneb reklaamiteate psühholoogilise töötlemise protsess, laiemas mõttes reklaamitaju. Soovi olemasolul (aga teatud määral esineb tarbimissoov meis alati) tekib reklaamiteate mõjul toote või teenuse teadvustamine, millel omakorda põhineb huvi selle toote või teenuse vastu. On kasutatud ka lihtsamaid skeeme reklaamiprotsessi kirjeldamiseks. Üks selline ahel sisaldab järgmisi lülisid: Peibutis huvi tekkimine mäluandmetega seostamine ostumotivatsioon või selle puudumine (kustumine) ostmine või ostust loobumine. ( Bachmann,T. 1994:65-71) 14 2.5 REKLAAM JA HOIAKUTE MUUTUMINE. Hoiakute muutumise uuringud ei pea ilmtingimata tegelema eelarvamuste vähendamise või inimeste sotsiaalsete hoiakute kohandamisega
ning süvendab motivatsiooni, mille suund on määratud peibutise poolt. Reklaamipüramiid näitlik võte, kuidas reklaamijad saavad endale ette kujutada reklaami otstarvet ja mõju. Püramiidi aluseks on teadvustamine, siis sellele mõistmine, väärtused, tekib ihaldatus, võimalikkus. Osalusmäär reklaami psühholoogilise mõju regulaatorina Osalusmäär ehk kaasamine. Eksperimentaalselt tõestati, et üheks oluliseks põhjuseks, miks reklaamiprotsessi mudelid eriti hästi ei töötanud, oli see, et nendes ei eristatud kahte põhimõtteliselt erinevat tüüpi teabetöötlust, mis võib aset leida reklaamteate vastuvõtja poolt reklaamis sisalduva info psühholoogilisel töötlemisel ja kasutamisel töötlus madala kaasamise tingimustes ja töötlus kõrge kaasamise tingimustes. Erinev töötlemissügavus. Osalusmäär või kaasamine on psühholoogiline mõõde, mille abil