mõne avalik-õigusliku normi kohaldamine ei kummuta üldkohtu pädevust. Haldusasutusega tsiviillepingu sõlmimise protseduur on aga tihti reguleeritud esmajoones avalik-õiguslike eriseadustega (riigivaraseadus, riigihangete seadus, erastamisseadused), kuid see ei ole vaidluse avalik-õiguslikuks lugemise vältimatu eeldus.24 Selles olukorras on haldusorgani positsioon sageli vaid vormiliselt tsiviilkäibega sarnane. Sisuliselt otsustab asutus oluliste hüvede (nt linna reklaamipinnad) jaotamise üle, mis mõjutavad isikute põhiõigusi ja turgu. Riik ei saa tsiviillepingute sõlmimise üle otsustamisel nautida privaatautonoomiast tulenevat vabadust nagu üksikisikud, vaid ta peab viima läbi avaliku õiguse põhimõtetele vastava menetluse.25 Isikuga, kellega jäetakse leping sõlmimata, ei ole asutusel veel tsiviilõiguslikku suhet, küll aga võivad olla rikutud lepingu taotleja subjektiivsed avalikud õigused. Sellised vaidlused alluvad halduskohtutele
Arutelul oli kaks võimalust: tõsta ajalehe müügihinda või tõsta ajalehe reklaamitasusid. Pärast konsultatsioone potentsiaalsete reklaamiklientidega otsustasid finantsjuht ja ajalehe tegevjuht suurendada ajalehe reklaamitulusid 4% võrra, 520 euroni reklaamlehekülje kohta. Tegevjuht informeeris uutest hindadest müügiesindajaid ja kliente. Finantsjuht eelarvestas reklaamituluks märtsis 41 600 eurot. Tegelikud märtsi jooksul müüdud reklaamipinnad ja esitatud arved kajastati majandustarkvaras. Märtsi tegevusedukuse aruanne tuli järgmine: 3 Selle põhjal vajaksid uurimist näiteks järgmised küsimused: ● Kas müügi- ja turundusosakond tegid piisavaid pingutusi veenmaks reklaamikliente, et kuigi reklaamlehekülje hind on nüüd 520 eurot, on meie ajalehes reklaami ostmine siiski hea tehing? ● Miks oli keskmine leheküljehind 508 eurot, mitte aga 520 eurot?
annaabi.ee 
