Juhtorganitesse riigi esindaja määramine ei saa iseenesest kellegi õigusi riivata. Seetõttu ei ole põhjust pidada otsuseid esindajate määramise kohta avaliku võimu teostamiseks. 32 Halduskohtu pädevusse võib aga kuuluda riigi või kohaliku omavalitsuse organi otsus, millega määratakse kindlaks, vahepealsetel aastatel koguni suurenenud. Ametiasutuste, iseäranis omavalitsuste avalik- ja eraõiguslik tegevus põimub järjest enam (omavalitsustele kuuluvate kinnistute ja muu vara, nt reklaamipindade kasutusse andmine, nende arendamine pikaajaliste üürisuhete raames, jäätmevedu, ühistransport jne). See on ühest küljest tervitatav, võimaldades avalikul ja erasektoril teha tõhusamat koostööd. Teisalt ei tohi mööda vaadata sääraste tehingute korruptsiooniohtlikkusest ning võimalikest kahjulikest mõjudest avalike teenuste hinnale ja konkurentsile. Nii PS §-st 15 kui ka EL-i õigusest tuleneb vältimatult nõue, et kõnealustel juhtudel oleks isikutel võimalik oma
valt nende tegutsemise seadusandlusest (tegemist on mittetulundusühingutega) teatud piirangud võrreldes sporditooteid ja -teenuseid turustavate äriühingutega (aktsiaseltsid, osaühingud jne). SPORDIORGANISATSIOONIDE TURUNDUSVÄLJUNDEID Spordiklubide ja alaliitude põhilised sporditurunduse rakendussuunad on: - spordiprojektide nime ja reklaami müük erinevates koostöövormides äriettevõtete- ga (sponsorluse leidmine), - spordiehitiste (hallid, staadionid) reklaamipindade müük, - meeskonna või sportlase müügi ja rentimisega seotud tulud, - spordiklubi sümboolikaga toodete müük. Kõige levinum spordiklubide ja alaliitude sporditurunduse suund Eestis on spordiprojektide nime ja reklaami müük. Sponsor- ja koostöölepingutes lepitakse kokku, millist võistlust või projekti ja millistel tingimustel eraettevõte toetab. Vii- mastel aastatel on levinud ka suuremate spordiehitiste nime ja reklaamipindade müük eraettevõttele (nt A. Le Coq Arena)
annaabi.ee 
